Zima ja Zoja

"Vaata-vaata, ta on nii ilusasti süles"- nii rõõmustab Zoja hoiuperenaine. Kümme kuud kannatlikkust, hoolitsemist ja järjepidevust on viinud sihile. Just nii kaua on imekena triibuline Zoja olnud hoiukodus. Jaanuaris Türi-Allikult püütud metskassist ongi saanud tubane sülekiisu, kes tahab pai, nurrub mürinal ja sätib end kaissu magama. Ta on väga energiline ja mänguhimuline kassike. Peamiselt tuleb küll aega veeta toas koos kahe kass-sõbraga, aga vahetevahel lubatakse õue jahile. Ja jahti pidada Zoja oskab- ükski hiir ei pääse tema kiirete käppade eest ning putukaid ja liblikaid on ka vahva püüda. Või tiigiveelt peegelduvat kassi, või hoopis sõpradega mängida ja joosta. Hoiukodus on tore küll, aga vahel jääb Zojake nukraks- tahaks päris oma kodu kus võiks olla mõni kass-sõber ees ootamas. Ideaalne kodu olekski ehk maal et saaks õues käia aga ega pehme diivaniga linnakorteristki ära ei ütleks. Kui sa tunned, et Zoja on just see, kes sinu peres puudub, võta meiega ühendust: http://pesaleidja.ee/content/loovutustingimused Kiisuga tuleb kaasa Royal Canini stardipakike, mis sisaldab 400g kassitoitu, toidukaussi, mänguasju ja loomapoe sooduskupongi. Zoja lugu: ZOJA (omadele Tripsu) saabus hoiukoju Jõgevamaale külmal jaanuaripäeval koos sõbraga. Ta oli voodi all kössitav klaasistunud pilguga ja kurjalt kähisev imepisikene hirmu täis kass. Kindlasti oli ta varem tegelenud mägironimisega sest inimese lähenedes ronis ta mööda seina üles, sattudes nii lae vahele, kukkudes otsa 1,5 meetrisele kaktusele (kaktus on nüüd ainult 0,5 meetrine) ja olles veel mitmes ekstreemses situatsioonis osaline. Sõbrake sai oma päriskodu juba ammu ja kuigi Zoja-Tripsul on päris oma suur ja karvane koer ning kaks väga hoolitsevat kass-sõpra, tahaks ka tema päris OMA inimest. Arstitädi ütles, et Zoja on tegelikult juba vähemalt aastane kassipreili aga ta on pisikest kasvu. Ja hing on ikka veel päris marakrati oma. Välgukiirusel jookseb ta oma pallide järel mööda maja ringi, möödudes teeb tuule alla koerale ja vanadele kassidele, nakatades neidki oma tohutu mängulustiga. Zojal on imekena selgete triipudega kasukas ja nagu hoiukodu peremees ütleb- ta on "tagurpidi kass". Nimelt armastab Zoja magada selg nö tagurpidi lookas. Oh, ja muidugi, metsikust kassist ei ole enam midagi järel. Zoja armastab magada voodis või siis pererahva tooli juures maas või teise kassi kaisus, tema nurrumootor töötab korralikult. Ainult käe tõstmist kardab ta jätkuvalt ja päris ise sülle ka ei poe ja pai ei nuru. Aga aeg-ajalt läheb meelest ära, et peaks natuke kartma ja pikutades on paid nii mõnusad, ainult pärast vajab kasukas hoolikat sättimist. Zoja on steriliseeritud, kiibistatud, omab juba passi ja ootab iga päev pikisilmi aknal oma inimest. Varasemalt: IMELISED KASSITÜDRUKUD OOTAVAD OMA KODU ! Kassitüdrukud Zima ja Zoja on tüdinenud ainult omavahel olemisest. Ja paraku hoiukodus ei saa nad päris vabalt ringi joosta, ainult siis, kui pererahvas kodus. Siis läheb tõeline mürgel koos hoiukodu oma kassidega lahti. Pere "sakslasel" jääb üle kuhugi seina äärde hoida, sest neli kassi on neli kassi. Zimat ja Zojat üks sõbralik suur koer ei sega, nad ei tee tast väljagi. Ja teised kassid on toredaks vahelduseks - nendega saab mängida uusi mänge ja pärast mõnusalt kaissu pugeda. Hoiukoju saabusid Zima ja Zoja Türi-Allikult. Seal elasid nad garaažides ühe suurema kassikoloonia liikmetena. Esialgu arvas Zoja, et ta on koer ja kippus liikuvaid objekte (loe: inimesi) ründama ja Zima jälle kujutles end mägironijana- ükski sein ei olnud ülesminekuks liiga püstine või kõrge. Sõbrapäeval täitus neil täpselt kuu hoiukodu elu ja metsikutest tiigritest hakkavad kassid saama. Liivakasti kasutamine on ammu selge ja uudishimu võitnud suure hirmu inimese ees. Zima sai endale nime siiamilaadse kasuka järgi, ta on tõeline iludus ja ta on sellest vägagi teadlik. Tema helesinistest silmadest peegeldub alati kerget üleolekut ja eneseteadlikkust. Zima arvates saab vaadata silmadega ka, pole vaja kohe kasukat katsuma hakata. Ta on stoilise rahuga, pikutab omaette (soovitavalt kuskil kõrgemal nt riiulil) ja vaatab, kuidas teised möllavad, tõelised daamid ju ei jookse ega rahmelda. Zoja on pehme ilus hall triibik, ainult varbaotsakesed ja lõuaalune on valged. Ja Zojas on energiat ja uudishimu mitme eest. Ta oskab imevaikselt ringi liikuda - küll kamina otsas, küll hoopis köögis kapipealseid revideerimas. Ja mängida armastab Zoja hirmsasti, siis ununeb isegi see ära, et inimest tuli veidi peljata. Tegelikult tahab Zoja pai ka, aga ainult sulepulgaga - nii ei lähe triibud sassi. Nurrumootor on tal samuti väga hästi häälestatud ja eriti mänguhoos või paitades tulevad selle parimad helid välja. 19.03.16 Zima läks oma koju :) 30.11.16 Zojast sai oma hoiukodu päriskiisu :) Suured tänud kiisude peredele!