Valdur VanaRahu
Nimi: | Valdur VanaRahu |
Loomaliik: | Kass |
Sugu: | Isane |
Staatus: | Kodu leidnud loomad |
Maakond: | Tartu maakond |
Tehtud protseduurid: |
- Kastreeritud/Steriliseeritud
- Kiibistatud
- Parasiitidevastane tõrje
|
Pildid
Rohkem infot
Valdur VanaRahu kössitas kurvalt paduvihmasel augustipäeval ühe maapoe ees ja ootas süüa ... Nii oli ta seal juba oodanud mitmed aastad, küll lumes, küll suvekuumuses... Mõnikord oli Valduril hea päev, sai palakese, teisel päeval nii hästi ei läinud...
Sel augustipäeval juhtus poe juurest mööda sõitma Keegi, kes ei suutnud vihmas ja tuules värisevat ning toitu paluvat kassi sinna ligunema jätta. Valdur oli rõõmus, Keegi tuli ja märkas, andis süüa ja nii ei hakanudki ta väga vastu, kui ta transpordipuuri tõsteti...
Nüüd on Valdur, kes oma rahuliku oleku pärast sai lisanime VanaRahu, elanud paar nädalat Tartus hoiukodus. Temaga on käidud kliinikus, kus talle määrati antibiootikumiravi, tehti kirbu- ja ussitõrje. Valduri kõrvade juures olnud suured mädanevad haavad on hakanud paranema, tema kasukas on kirpudest puhataks saanud ja kõhuparasiidid tõrjutud. Valduri üks silm on aga tänaval veedetud aastate jooksul viga saanud ja seda enam päris korda ei saa, nii jääbki see silm sügavamalt piiluma...
Põis, neerud ja muud sisemised organid on kõik nii korras, kui ühel keskealisel u 7 - 8-aastasel kassihärral olla võikski, kuid lisaks neile on Valduril veel kõhus 3 kuuli... Loomaarsti arvates need aga Valduri elukvaliteeti halvemaks ei muuda ja opereerida neid välja pole vaja...
Valdur ei näe praegu välja just väga atraktiivne, ta karv on tänavaelust veidi räsitud, ta saba on niru, silm kannatada saanud ja üks kõrv hoiab pisut viltu...
Ent me loodame ikkagi, et ka tema jaoks on kusagil kodu, ilmselt päris esimene OMA kodu ning oma hea pererahvas, keda need Valduri väikesed iluvead ei häiri. Niikaua on Valdur VanaRahu Pesaleidja hoole all, enam ta ei pea kannatama ja võitlema ja põgenema...
Valdur ei ole paljunõudlik, ka pidevat tähelepanu ta ei vaja, küll aga soovib ta sooja armastavat kodu, söögipoolist ja vahepeal veidike peasilitamist ning pererahva kinnitust, et ta enam tänaval üksinduses elama ei pea.
Valdur on ka kiibitud ning kastreeritud, et uues kodus oleks ikka hea ja rahulik, nagu meie muhedale kassihärrale vuntsimööda on.
Oktoober 2014.
Valdur on nüüd vist küll maailma kõige õnnelikum kass, tal on oma soe kodu ja pererahvas, kes teda armastab just sellise vana ja viletsana nagu ta on :)
Täname väga peret, kes Valduri õnnelikuks tegi!