Tere

Tere tahab oma koju! Hoiukodus superkassiks treenitud Tere on valmis minema päris oma koju, päris oma inimeste juurde! Juba paar aastat tagasi sattus Tere koos oma pisikeste poegadega Pesaleidja hoole alla. Saatnud oma ellujäänud lapsed kenasti kodudesse, jäi ta pikisilmi ka enda päriskodu ootama - ja Tere ootab siiani… Ta ei mõista, miks tema mustvalge kasukas ja armas täpp ninal, pole siiani kellelgi silma jäänud, miks inimesed ei vaevu välispinnast kaugemale vaatama, et mõista, millise imetoreda kassiga on tegemist! Aasta tagasi hoiukoju saabudes, oli Tere arg, peitis end inimeste eest mitu kuud, käis söömas ainult ööpimeduses ja hoiukodu kartis, et sellest kassist kaisulooma ei saagi. Ent tänu pühendumisele, on Terest saanud kõige armsam kass, keda üks pere endale tahta võib! Tere on rahumeelne kass, kes vahel küll teeb mõne kiirema tiiru mööda korterit, ent kes enamasti vaikset kassielu elab. Pahandusi teha Terel kombeks pole ja igal õhtul ootab ta kannatamatult, et pererahvas juba magama tuleks, et saaks inimestele unejuttu nurruda ja paisid vastu võtta! Tulevastel peremeestel on võimalik Tere sülekassiks treenida. Praegu laseb Tere end küll paitada ja lühikeseks ajaks voodi või diivani peal olles inimesel sülle võtta, ent päris sülekass ta veel ei ole – ikka poeb tema hinge hirm, kui inimene liiga kõvasti temast kinni võtab. Ent aja jooksul on kindlasti võimalik temas seda hirmu veelgi vähendada! Selle umbes nelja-aastase pisikese kassi silmis on pidev tänu selle eest, et ta on tänavalt tuppa toodud ja et ta on saanud võimaluse inimeste häid külgi tundma õppida ning seda tänu tahaks ta edasi jagada oma päris kodus, päris peremeestele! Juhul kui sinu kodust on puudu üks hea ja kombekas kass, kes valmis sulle sooja kodu, toidu ja pai eest täielikult oma südame avama, siis on palun täida kassivõtja küsimustik: http://pesaleidja.ee/content/loovutustingimused või kirjuta Tere hoiukodule aadressil brettyp@gmail.com Siin jälle mina – Tere. Mingisugusel mõistetamatul põhjusel olen ma ikka veel koduotsinguil. Kas pika ootamise põhjuseks on tõesti see, et mu kasukas on niivõrd tavapärane või et ma pole see üdini julge kass, kes kõigile kohe sülle hüppaks? Kas siis tõesti ei leidu kedagi, kes võtaks vaevaks avastada minu mustvalge kasuka all peituv suur süda ja vahva iseloom? Viimase poole aastaga on hoiukodus minust tõeline superkass saanud! Ma ei poe enam pererahva eest peitu, magan julgelt inimeste kõrval ja äratan neid hommikul kõva nurrumisega, jooksen ukse juurde vastu, kui kuulen, et keegi tuleb ja püüan igati oma armsa olekuga kõigile pereliikmetele rõõmu teha. Pahandusi pole mul kombeks teha, aeg-ajalt tuleb küll isu mängida, aga üldiselt olen rahumeelne kiisu, kes armastab aknalaual istuda, nurrudes kodus ringi käia ja armsates poosides voodi peal magada. Kuigi hoiukodus on mul täitsa hea olla, kõht on täis ja katus peakohal, siis see pole ikka mu oma päris kodu. Ma ju tunnen seda! Kujuta ette, kui SINA ei saaks elada oma kodus, vaid peaksid kuude viisi ööbima mõne sõbra või tuttava juures. Loomulikult oleks see parem, kui tänaval olla, ent kes ei igatseks oma kodu? Neid vabadusi, turvatunnet ja mugavust, mida ainult oma tõelises pesas nautida saab? Kui mõistad minu muret ja sinu südames on koht just minusuguse väikese, veidi ara, ent ääretult sõbraliku, hea ja armsa kassitüdruku vastu, siis kirjuta palun minu hoiukodu perenaisele ja vii mind minu esimesse päris oma koju! Annan sulle lubaduse olla sinu parim sõber ja truu kaaslane veel kaua, sest olen praegu vaid umbes kolme aastane! Superkassiks treenitud Tere otsib kodu! Arglikust kiisupreilist, kes esimesed kuud hoiukodus veetis kõikvõimalikes peidukates, on saanud superkass! Tere nurrub õhtul pererahvale unejuttu ja pimedatel talvehommikutel aitab nurrumise ja paiküsimisega ärkamist kergemaks teha. Samas ei ole Tere kunagi tülikas ega tüütu, ta mõistab, et kui inimesed magavad, ei ole viisakas neid segada. Tere on rahumeelne kass, kes armastab aknalaual istuda ja inimeselt palju paisid saada. Vahel talle meenub, et ta on tegelikult veel noor ja väle ning siis ta teeb paar kiiremat tiiru mööda korterit, ent pahandusi ja lärmi Tere ei tee, sest ta on igati kombekas kiisupreili! Tere varasem kiri: Tere kõigile! Minu nimi on Tere! Olen paari aasta vanune mustvalge pisi-pisi kassipreili. Ah, et tavaline ja igav, arvate te? Kaugel sellest. Ma olen hästi nunnu, minu kasukas on väga laheda mustriga, üks jalg on must aga teine valge, see on minu meelest nii lõbus! Ja siis on mul ninal kaks musta täppi. Need on ka jube vahvad, nende järgi tunned mu kohe ära! Kui mind septembri lõpus Tartusse hoiukodusse viidi, ei saanud minu uued peremehed üldse aru, miks minu nimi Tere on, sest selle asemel, et neid viisakalt tervitada, pugesin mina KAHEKS KUUKS peitu! Ei suutnud mina neid kahejalgseid usaldada. Leidsin, et palju turvalisem on end peita vannitoa seina sees veetorude peal ja köögis pliidi taga. Nii ma siis elasin õnnetult kaks kuud, sest ei suutnud kedagi usaldada. Siis ma ju veel ei teadnud, et inimesed ei tahagi mulle kurja ning et pai saada on niivõrd mõnus! Õnneks leidsid mu peremehed siiski võimaluse mind peidukates paitamas käia ja tänaseks olen ma paidega täitsa ära harjunud! Nüüd tean, et inimesed on minu sõbrad! Varem ma ei teadnudki, mida see sõna tähendab! Tõelisest õnnest on puudu aga ARMASTUSE leidmine! Nüüd olen valmis leidma endale päris oma inimese, kellele lõpuks sülle pugeda! Ega ma selline kiisu pole, kes kõigi süles käib. Hoiukodus lasen pai küll teha, aga sülle poeksin ainult OMA inimesele! Tere veel varasem kiri: Tere-tere-tere-tere, mina olen Tere ja kassituppa jõudsin Valga varjupaigast koos oma 5 pojaga. Enne varjupaika aga elasin kuu aega hoiukodus, kus hoolitseti minu lapsukeste eest. Kahjuks aga 3 neist oli liiga nõrgad ja nüüd mängivad üle vikerkaaresilla. Alguses oli hoiukodus päris hirmus aga nüüdseks mulle juba paid meeldivad. Nüüdseks olen lausa nii julgeks muutunud, et tulen ise pai küsima- need kahejalgsed on päris lahedad! Sügavad mind ja siis mul on nii mõnus, et hakkan tegema sellist imelikku põrisevat häält...nad vist ise ütlevad selle kohta nurruma. Olen veel igati sümpaatne ja arukas kass. Juuni 2016. Terest sai oma hoiukodu päriskiisu :) Suur-suur aitäh!