Nimi: | Tarts |
Loomaliik: | Kass |
Sugu: | Isane |
Staatus: | Kodu leidnud loomad |
Maakond: | Harju maakond |
Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
KAKS AASTAT JUBA OOTAN...
"Tere, mina olen Tarts. Vahepeal lähen istun aknale ja vaatan välja, unistan - seda võib ju enda lohutamiseks teha. Veidi üle kahe aasta tagasi jõudsin ma Pesaleidja kassituppa ja nagu isegi aru saate, ma olen ikka veel siin. Kõik mu semud lähevad aegamisi rõõmsasti lauldes perenaise või -mehe vangus koju, aga mina pole siiani seda kirjeldamatut õnnetunnet tunda saanud... Põhjus on lihtne - ma kardan inimest. Ma ei julge ise inimesele läheneda. Hiljaaegu oli juhus, kus minu eest vastutav vabatahtlik vahetus ja see uus plika ajas mind ligi pool tundi taga, et igaks juhuks kiibi järgi mind tuvastada. Ta küll oli kindel, et mina olengi Tarts, sest ma olen kassitoas ainus omasugune must-valge kass. Mul on ainulaadne ja vahva muster näos ja suured ümmargused kollased silmad. Aga mis ma ikka enda välimust kiidan, seda näeb ju iga üks, kui ilus ma olen. Minu suurim mure ongi see, et ma olen arg. Kui inimesed kassituppa tulevad, vaatan ma neid veidi eemalt uudistavalt, aga nii kui nad tahavad minule ligi tulla, jooksen ma nii kiirelt eest kui saan. Minu uus vabatahtlik tuli paar päeva tagasi mulle külla, istus mu lähedale maha ja rääkis: "Sa oled ju nii vahva kass - laserit jaksad lõpmatuseni taga ajada, nägu on ka nii armas, ja see, et sa oled arg, tekitab minus soovi teada saada, milline sa tegelikult oled. Ma ei taha uskuda, et sa oled ja jäädki selliseks argpüksiks." Tema sõnad tekitasid minus soovi paraneda JULGEKS ja KARTMATUKS kassiks.
Kahjuks on aga nii, et ei ole temal ega teistel vabatahtlikel seda aega, et minuga iga päev rääkima ja mängima tulla, et ma inimesega harjuda saaksin. Selleks on mul vaja oma kodu. Ma vajan aega kohanemiseks, seega peaks minu Inimene olema kannatlikuma iseloomuga ja leidma aega, et minuga mängida, rääkida ja lihtsalt lähedal olla. Ja vot siis, kui ma tunnen, et ma olen oma hirmust üle saanud, ma luban, et hakkan maailma parimaks kassiks."
Vot sellise jutu palus Tartsuke endast mul siia edastada. Ta ei anna veel alla ja ikka ootab.
November 2017. Tarts läks koju :)