| Nimi: | Taavi |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Vanus: | Täiskasvanud |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Värvus: | triibuline |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
KOLISIN LÕPUKS 8.09.22 OMA ENDA PÄRIS KOJU, KUS MULLE ANTAKSE PIISAVALT AEGA, ET KOHANEDA!! <3
Tere. Mina olen Taavi. Olen tavaline, valgel põhjal triibik. Sündinud tänaval. Kõik tahavad erilisi kasse. Mõned unistavad kolmevärvilistest kassidest, teised punastest, kolmandad vene sinistest. Osad tahavad valgeid, osad pikakarvalisi, osad pärslasi. Inimesed on pealiskaudsed. Välimus loeb. Ja siis olen siin mina. Triibuline. Arglik. Kuule, katsu sa olla julge, onju, kui mingid iludused-värvilised-tõukassid su enesekindlust miinustesse viivad. Täitsa võimatu. Kodu on mulle täpselt korra pakutud. Täpselt sama kiiresti kolisin endast täiesti mitte olevatel põhjustel kassituppa ka tagasi. Kui nüüd lõpuni aus olla, siis mulle tundub, et ka meie vabatahtlikud ei taha mind. Olen viis aastat siin elanud, kuid keegi pole vaevunud mind isegi mõtlemast, et võiks mulle äkki päriskodu pakkuda. Te ei saa ju ometi eeldada, et ma hullult inimesi armastama peaks, kui inimesed mind ei armasta..? Või eeldate?
Nii ma siis siin olen. VIIS aastat juba. Kassitoa luuser. Jah, te lugesite õigesti, olen L-U-U-S-E-R. Kükitan pesas, sest kui keegi mind ei soovi, võin ma ju sama hästi ise ka teeselda, et olen nähtamatu. Sellele vaatamata, et teised kassid minust ilusamad on, meeldivad nad mulle ikkagi. Armastan mängida ja jooksurattal joosta. Armastan maiuseid. Aga ära sa mitte mõtlegi mind nunnutada - ma tean küll, et sa mind ei armasta. Sa ei pea teesklema. Sul pole ju plaaniski mind koju viia.. või oota, äkki siiski on? Kodustes tingimustes võin ma oma inimeste armastuse puudumise osas ümber mõelda. Kui sa mulle piisavalt tihti tähelepanu pöörad. Kui sa veenad mind selles, et ma siiski olen midagi väärt!
Tegelikult praegu ei teagi, kas mina, täiesti väärtusetu Taavi, räägin kõike seda vabatahtlikele või kurdan muret võõrastele. Tegelikult ei ole isegi vahet, ma lihtsalt palun - andke mulle võimalus! Mina ei ole ju süüdi selles, et ma sündisin triibulisena. Mina ei ole süüdi, et mul ei ole peenete tõunimetustega pabereid. Mina ei ole süüdi selles, et ma sündisin tänaval. Mina ei ole süüdi ka selles, et ma inimesi ei usalda. Usaldus ei ole nagu õhk, mida jagub kõigile - usaldus on konserv, mis tuleb välja teenida.
Kurb on niimoodi olla. Eriti erinevatel pühadel. Peaaegu kõigil on keegi, keda meeles pidada. Kõigil peale minu. Teate, ma nii väga tahaks, et keegi minule ka mõtleks. Et keegi mulle lahke sõna, konservi või oma isikliku mänguasja kingiks.. või, ma vist ei teagi, kas ma nii suurelt julgen unistada aga - oma pesa päris kodus kingiks.
Selleks, et saaksid mulle võimaluse anda, tutvu Pesaleidja loovutuse tingimustega ja täida ära loomavõtja küsimustik. Seda kõike saad teha vajutades nupule "Soovin seda loomakest".
.jpg)
