Sinisilm Andu

Andu on väga erilise välimusega kassipoiss. Oma kasuka järgi on ta hellitusnimeks saanud Batman. Silmad on tal nii ilusad sinisinised, selle värvi nägemiseks peab tema endaga kohtuma, sest pildi peale on praktiliselt võimatu seda värvi saada. Esialgu võib teda ka tema öise eluviisi järgi öökulliks pidada. Ta lihtsalt tunneb ennast uues kohas alguses turvalisemalt õhtusel ajal, kui inimene on ennast turvaliselt voodisse teki alla pakkinud. Siis tuleb teeb ta ka inimese endaga tutvust, paneb oma nina vastu inimese nina ja kontrollib, et minuga kõik korras oleks. Natukene aega rändab voodis ringi, laseb end ühelt ja teiselt küljelt sügada ning leiab sooja koha inimese külje all, kuhu end magama sättida. Loomulikult käivad nende õhtute juurde ka uue koha avastustuurid ja mänguhood. Vaatamata sellele, et Andu ei ole enam kassipoeg, hindab ta väga kõiki neid kõrisevaid pallikesi ja hiiri, mis talle on kingitud. Samas saab ta väga hästi aru, et kui pallikesed on õhtul kapi peale pandud, siis öösel pole õige aeg neid sealt maha ajada. Selleks on päeval üksi olles küllalt aega. Andu hella hingega loom. Armastab väga inimest, tema juures magamist, seda kui teda silitatakse, sügatakse, kammitakse ja head paremat süüa pakutakse. Eriti maitseb talle keefir, mida ma pole veel ühegi kassi juures näinud. Vihjeks nii palju, et hoiukodus tuli Andu keefiri pärast juba esimesel õhtul radika tagant välja ja ei suutnud siis ka enam paidele vastu panna. Andu kardab valjusid ja võõraid hääli, järske liigutusi. Suurima naudinguga tuleb ta õhtul diivanile inimese kõrvale paitusi nautima, kuid kui inimene peaks tegema mõne järsema liigutuse või näiteks püsti tõusma, siis see hirmutab teda ning Andu kaob siis kiiremini kui välk oma peidukasse tagasi. Talle tuleb anda aega uue kohaga kohanemiseks ning iga nurga ohutuks tunnistamiseks. Samamoodi peab Andu uus omanik andma talle aega tema endaga harjumiseks, tegemist on väga iseseisva noormehega, kes otsustab ise, millal ja millise nurga alt inimene teda sügada tohib smile emoticon ja kui peaks juhtuma, et inimese käsi väsib varem, kui tema isu täis saab, siis annab ta sellest väga häälekalt märku ja sätib ise end käe alla tagasi. Kindlasti peaks olema Andu uues kodus ainuke loom, teised loomad tekitavad temas hirmu ja stressi. Hea oleks ka kui kodus ei oleks enam väikseid lapsi, kes ilmtingimata kiisuga mängida ja teda sülle võtta tahavad. Andu hindaks väga rahulikku ja stressivaba kodu, kus teda ootaks kannatliku meelega inimesed. Andu endast: Tere! Mina olen Andu. Siniste silmadega ja natuke uje kass. Kui vana ma olen, seda kahjuks ei mäleta. Aga oma kuus talve olen küll üle elanud. Ega ma oma lapsepõlvest ja noorusajast rääkida ei tahagi, olen selle oma mälust blokeerinud aga ma tean, et kärarikas kodu ja palju kahejalgseid sebimas siia-sinna kohe mitte ei meeldi. Äkilised liigutused teevad mu pelglikuks. Siis poen vaikselt oma peidupaika ja piilun sealt seda meeletut segimist-sagimist. Tegelikult mulle inimesed meeldivad. Eriti minu OMA INIMESED. Kui nad rahulikult telekat vaatavad või loevad või töötavad. Siis tulen kohe ligi, libistan end sülle ja lasen silma looja. Ja muidugi panen nurrumasina ka tööle. Nii mõnus... ja öösiti poen jalgade juurde või toetan oma turja vastu sinu selga... oh, on vast taevalik tunne soojas olla. Pähe ei tule ma kunagi magama. Käin sind küll aeg-ajalt nuusutamas ja uurimas, kas sa ikka hingad... aga siis kobin oma kohale tagasi. Eriti meeldib mulle harjamine... siis hakkan kohe mõnust vingerdama. Aga mitte ei meeldi kui kõhtu katsud. Ja siis meeldib mulle mängida. Kõrisevad pallid, lõngakerad, käkerdatud paberitükid... kõike mida saab käpaga veeretada või õhku loopida. Ja ma tahan mängida ise, mitte nööri otsa topitud asjadele järgi joosta. Meeldib ka putukaid-liblikaid jälitada ja puhtaks pestud aknale käpajälgedest mustreid teha.. Siis kui pererahvas ei näe, hüppan vargsi ka lauale uudistama, et mis seal on. Aga kaon kohe kui tuppa tullakse... mine tea, äkki neile minu kombed ei meeldi. Vahel võetakse mind autoga sõitma ja külla kaasa. Jaaaah, ega ma seda autosõitu just fänna, olen püüdnud seda ka häälekat väljendada....kurtidele kõrvadele. Ja nii ma siis vait jäängi. Aga võõras kohas jäta mind rahule, inimene! Las ma olen vaikselt seal diivani taga. Ma tulen ise välja, kui süüa või juua tahan. Ja siis kui maja vaikne, tulen ja uudistan kõik inimesed kordamööd läbi. Muidugi, kui sa lubad ennast nuusutada ja uurida... ma natuke ettevaatlik Ja lõpuks kobin oma inimese kaissu. Mul on europass, olen vaktsineeritud, kiibistatud ja kastreeritud. Kirbu- ja parasiitide tõrje tehtud. Nii, et igati ontlik kassihärra. By the way... mulle meeldib ise endale maniküüri teha. Minu kunagine kodu on minu jaoks nüüd võõras paik. Sinna mind vaja ei ole. Minu kunagine hoiukodu ütles, et ma sisisen liiga palju. Ka sealt paluti mul lahkuda. Kas Sinu jaoks, Inimene, ongi see kõik nii lihtne? Et ühel hetkel ma sobin ja siis järsku muutun ebavajalikuks elemendiks, kelle saab lihtsalt visata..kuhugile ära? Mina ju Sind ei visanud kui jäid haigeks või kui pikast tööpäevast pahur olid. Pugesin hoopis vaikselt sülle ja proovisin oma pehmete käpapaidega kõik jälle paremaks teha. Aga nüüd olen mina see, kes vajaks lohutamist. Sest ma olen nii üksi. Sest minul ei ole enam päris enda kodu. Ning sellepärast ma rohkem rääkida ei tahagi. Valus on seda kõike välja öelda. Seal pesas, vaatega aknale, on parem. Sealt ei viska mind keegi ära.” Ja Andu rohkem ei rääkinudki. Ei pajatanud sellest, et tegelikult ei sisise see sinisilm üldsegi mitte. Ei öelnud, et iga päevaga muutuvad vabatahtlike tehtud paid tema jaoks aina vähem hirmuäratavaks. Ei palunud leida endale Oma Inimene. Sest Andu enam ei usu. Aga meie siin, Pesaleidjas, usume Andu eest ka. Sametpehme karvaga ja maailma kõige erilisemate silmadega noorhärra on avatud uutele kodupakkumistele. Iseloomult veidi pelglik, aga samas nii sõbralik. Vaktsineeritud, kiibitud, kastreeritud. Tema veterinaarkulud on tasunud Eesti Loomakaitse Selts, kelle kaudu ta jõudis ka Pesaleidjasse. Valmis Koju minema. September 2015. Andu leidis uue kodu :) Suur tänu Andule kodu andnud perele!