| Nimi: | Sergo |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
umbes kahe kuune lühemate ümarate kõrvadega imeilus triibikust kiisupoiss, kel on arsti sõnul kuriili bobtail laadest esivanemast pärit lühike, jõnksuga sabajupp. Mänguhoos läheb see sabajupp kohevaks rõngaks. Alguses arvasime, et tegemist on õnnetuse tõttu saba kaotanuga. Kiisu on väga inimsõbralik ja vaatab suurte silmadega otsa ning isegi väga raskes seisundis tahtis vaid süles istuda ja nurruda. Sülle võttes viskab ennast käele selili, vaatab sügavalt silma ja tahab kõhu ja kurgualuse sügamist ning nurrub siis hästi kõvasti pisikeste pruunide varbapatjade ja tumedate käpaalustega armsasti sõtkudes. Ka meeldib talle teda sügades oma sabajupi nagu koerale liputada ning väga veega mängida ja vanni äärel solistada. Ta on väga tänulik pääsemaks surnuks kümumisest, kuhu rumal inimene ta koos õe Sirtsuga kasti sees lume hange hülgas.
Kiisu on täiesti kodune ja inimesega harjunud. Tema ema inimeseks nimetamist mittevääriv omanik on aga ta jätnud ilma vajalikust ussitõrjest ning ka kõrvade sügelislesta ravist ja koos oma õe Sirtsuga olid nad tingituna parasiitide rohkusest nende pisikestes organismides väga raskes seisundis. Kahjuks ei saa me ka kontrollida, et ema saaks steriliseeritud ja järgnevad kiisulapsed enam niimoodi kannatama ei peaks. Parasiitide rohkusest tekkis aga vedelikupuudus, apaatia ja puudus mängurõõm ning soov üldse süüa. Toitsime neid ilma nõelata süstlast, et mingitki vedelikku organismi saada. Tänaseks oleme suurema osa usse väja saanud ning kõrvad hakkavad ka puhtaks muutuma ja kiisudel on tagasi tulnud söögiisu ning nad ei pea enam apaatselt istuma vaid müravad ja jooksevad nagu pisikestele kiisulasetele kohane.
.jpg)
