Serena
Nimi: | Serena |
Loomaliik: | Kass |
Sugu: | Emane |
Staatus: | Kodu leidnud loomad |
Maakond: | Harju maakond |
Tehtud protseduurid: |
- Vaktsineeritud
- Kastreeritud/Steriliseeritud
- Kiibistatud
- Parasiitidevastane tõrje
|
Pildid
Rohkem infot
KA VANEM KASS TAHAB TUNDA KODUSOOJUST!
Istudes Pesaleidja kassitoa suure toa põrandale maha, tuleb mõne aja pärast väga suure tõenäosusega ligi üks pisikest kasvu ümmargune triibik. See triibik vaatab veidi õnnetu-mõtliku näoga inimesele otsa ning ronib seejärel luba küsimata sülle. Oma pisikeste käpakestega valib ta välja süles kõige mugavama koha ning seejärel lihtsalt on. Mõnikord pikutab, teinekord istub. Liikumatult. See pisike, kuid ümmargune nunnupall on Serena. Niimoodi võib tunde istuda põrandal, Serena süles. Vaikselt poeb silmanurka pisar ning hinge närib mure. Mis temast saab? Kas ma suudan talle kodu leida? Armas Serena ei ole ilmselgelt enam esimeses nooruses. Kas leidub keegi, kes valiks pidevas kassipojauputuses pigem vanema ja rahulikuma kassi? Serena kasukas on veidi rääbakas ning tema loomuliku näoilmena on kulm pidevalt kortsus. Päev-päevalt näen järjest enam, kuidas ta ise lootust kaotamas on. 417. Täpselt nii mitu päeva on tänaseks see väike inimlembene pallikene oma kodu pidanud ootama. Ma ei taha, et tuleks 450 või 500 päev ootel. Niivõrd inimesi ja sülesolemist armastava kassi jaoks võib selline ühes toas istumine ja ootamine tunduda lõputu.
Üleeile istusin jälle kassitoas, püüdes sotsialiseerida pisikesi susisevaid kassipoegi. Muuseas tegin poegadest pilte. Serena tuli mulle sülle ning jäi telefoniekraani vaatama. Peale mitut minutit vaikuses kassilaste fotode vaatamist pööras Serena oma pea lõpuks lihtsalt tüdinult ära. Hiljem panin telefoni esikaamera käima ning näitasin sellega Serenale ta enda peegeldust. Kui kassilaste pildid ei tekitanud temas mingeid emotsioone, siis ta enda peegelpilt talle paraku erilist rõõmu ei valmistanud. Peale käpaga ekraani löömist pööras Serena otsa ümber ja jalutas minema. Tundus, et ta on endapeale miskipärast pahane..
Serena sobiks ideaalselt pigem kodusele, miks mitte ka eakamale inimesele, kes ei suuda või ei taha enam kassipojatempudega järge pidada, kuid kelle hing ometi ihkab, et oleks olemas karvane pereliige. Kas su vanaema on alati kurtnud, et lapsed käivad harva külas ning kellegagi vestelda pole? Serena istuks heameelega süles ning aitaks vaadata näiteks Prillitoosi või Kirgede Tormi, kuulaks raadiost soovilugusid ning sünnipäevaõnnitlusi. Talle saaks vabalt kurta nii piimahinna tõusu kui ka väikest pensioni - Serena lihtsalt vaataks mõtlikult ning ilmselt nõustuks kõigega.
31.08.15
Täna läks oma koju Serena :)
Suured tänud talle kodu andnud perele!