Rubens

Mõni aeg tagasi kolis Rubens kassitoa väiksemast toast kõige suuremasse tuppa. Natuke aega hiljem läks oma päriskoju Rubensi parim sõber Saabastega Kass. Peale seda hakkasid kassitoa vabatahlikud märkama Rubensi muidu nii lustlikus olekus kurvameelsust. Samuti hakkas hoogsalt hõrenema Rubensi tihe karvkate. Kõik see kokku tingis selle, et Rubens reisis hoiukoju kosuma. Esimene õhtu hoiukodus möödus hästi. Rubens tatsas korteris ringi, uudistas veidi ja ronis siis inimese sülle nurruma. Valju nurru saatis ka pidev sõtkumine. Nurr ja sõtkumine ei tahtnud üldse lõppeda, nii et hommikuks oli hoiukodu inimene üleni ära sõtkutud ja vali nurr kajas tema kõrvus veel tööle jõudeski Rubens leidis ka kohe kenasti üles oma liivakasti. Rubens on nüüd hoiukodus olen peaaegu kolm nädalat ja päris kindlalt võib öelda, et kogu tema rõõmsameelsus ja lustlikkus on tagasi! Hoiukodu ärkab igal hommikul selle peale, et Rubens tormab toast tuppa nii et vaibad lendavad. Oma võitlust tuleb pidada nii mänguhiirte, pallide, juuksekummide kui ka vatipulkadega. Huvi pakuvad ka inimese liikuvad varbad teki all. Loomulikult rahuneb Rubens maha just sellel hetkel, kui hoiukodu inimene päriselt üles tõusma peab. Siis tuleb Rubens inimese juurde voodisse kaissu, ronib teki alla ja tööle hakkab vali nurrumootor. No katsu sa üles tõusta sügavalt nurruva pehme kiisu juurest! Oma päevad veedab Rubens enamasti diivanil või aknalaual päikeselaigus pikutades. Kui inimene peale tööpäeva koju jõuab, ootab teda ees Rubens, kes diivanil suurte silmadega pea kergelt viltu uudistab, kes nüüd uksest sisse astus. Rubens tatsab inimesele vastu, sest teab, et nüüd kohe saab palju paisid ja kallisid. Kohustuslik pai-sessioon lõpeb tavaliselt Rubensi püüdega inimesele põue ronida. Seejärel tuleb nõudlik „Mjau“ - märguanne, et nüüd oleks aeg kiisule midagi head süüa anda. Rubensil on tundlik seedimine, mistõttu ta peab sööma spetsiaalset kiudainerikast toitu. Vahel saab ta ka maiuspalaks keedetud kanafileed. Vett armastab Rubens juua hoopis kraanikausist, mitte põrandalt oma veenõust. Seetõttu jätab hoiukodu inimene Rubsile alati külma vett kraanikaussi. Õhtune aeg on Rubsile inimese-aeg. Siis ta ronib sülle nurruma või otsib muid võimalusi inimese lähedal olla. Ikka nurrudes ja sõtkudes. Õhtul umbes kella kaheksa-üheksa ajal ärkab Rubens taas ja algab mängu aeg. Eriline lemmik on suletutiga pulk, mida saab taga ajada. Peab mainima, et hoiukodu inimese võhm saab enne otsa kui Rubensi mänguhimu. Siis aitavad mänguhiired, juuksekummid ja vatipulgad, mida saab vaiba alla peita ja taga otsida. Kui inimene magama läheb, ronib Rubens ka inimese juurde. Lemmikkoht magamiseks on voodis inimese padja kõrval, kus ta ennast kerra tõmbab ja toredaid kiisude unenägusid vaatab. Mööda ei saa vaadata papist kastistki, kus on ka mõnus pikutada. Rubens otsib päriskodu, kus saaks palju mängida ja nurruda. Kus oleks päris oma inimene, kes soovib temaga tegeleda. Rubensile ei sobi tavaline poetoit, tema peaks sööma oma kõhule sobivat eritoitu. Eriti hea, kui päriskodus oleks ka teisi mängukaaslasi. Rubsile sobivad nii teised kassid kui ka lapsed, ühtmoodi hästi saab ta kõigiga läbi. Rubensi olemuses on olla parim sõber, midagi muud ta olla ei oskagi! Rubens on leitud Põlvamaalt. Ta kastreeritud, vaktsineeritud ja saanud parasiiditõrje. September 2013. Pesaleidja vabatahtlike suur lemmik vapper rüütel Rubens jõudis lõpuks peale pikki rännakuid oma päriskoju. Rubens võitis oma trikkide ja "pahandustega" hoiukodu perenaise heade sõprade südame, kelle juures Rubens suvel peatus ja kes otsustasid, et temast loobuda ei ole enam võimalik. Suur-suur tänu kodupakkujatele!