Rosalyn Lõrr

Rosalyn Lõrr tegi suve hakul seda, mida iga normaalne kass teeb - viskas osa oma kasukat seljast ära (erinevalt pere enda "ebanormaalsest" kassist, kes suveks kasvatab paksu kasuka selga ja talvel jalutab ringi, kaks karva kolmes reas). Kasuka kahanemisega pöördvõrdeliselt on kasvanud Rosalyni mänguisu. Seltsiline, kellega sai rohkem mängitud ja kakeldud, on nüüdseks nurrumas oma päriskodus, kuid see ei sega Rosalynil vahel ringi jooksmast, küür seljas ja saba kronksus. Rohkem kui varem, mille üle on hoiukodu perenaisel ainult hea meel. Tundub, et 7-aastasele Rosalynile on kätte jõudmas teine noorus. Muidugi noore kassi kombel ta enam ei mängi. See halli-mustatriibuline pailembene, rahulik ja tasane kiisu on endiselt koduootel. Peaaegu kaks aastat on ta oodanud ja igatseb väga leida Oma Kodu. Peagi kätte jõudval suvel saab Rosalynil täis kaks aastat Pärnus hoiukodus olemist. Mitte keegi ei ole teda tahtnud. Ometi on tegu tõeliselt hea kiisuga! Ta on rahulik, tasakaalukas, ei pööra elamist segi, on uksel vastas, kui pererahvas koju tuleb, vahel ronib sülle, laseb ennast sülle võtta, armastab paisid, nurrumootor on ka töökorras. Rosalyn ei vaimustu küll päris pisikestest lastest ja teistest kassidest (kuigi teist hoiukassi Matut ta natukene sallib ja vahel nad maadlevalt sõbralikult), aga see ei tähenda, et ta oleks halb kiisu. Rosalyn ootab nii väga seda Oma Inimest, Oma Peret ja Oma Kodu. Varasemalt: Kas Te oskate ette kujutada, kui pikk on poolteist aastat ühe kassi jaoks? Poolteist aastat ootamist, et keegi tahaks mind, Rosalyni armastada, tahaks mind, Rosalyni enda juurde võtta, päriseks. Poolteist aastat Päris Oma Kodu ootamist... Mitte keegi ei ole mind, Rosalyni tahtnud. Pikisilmi ootan koos oma hoiukodu perenaisega ankeeti, mida ei ole siiani tulnud. Miks mind, Rosalyni keegi ei taha? Ma olen ometi ilus kass. Mul on pikk ja kohev musta-hallikirju kasukas, ma oskan kõvasti nurruda. Ma ei ole tüütu ja ma mängin vähe. Ma ei aja kuskilt asju maha ja ei ripu kardinates. Mulle meeldib inimest koju oodata ukse juures ja voodijalutsis öösiti magada. Mulle küll ei meeldi väga väikesed lapsed ja teised kassid, aga minu jaoks on ikka ju kuskil see Minu Perekond! On ju? Keegi kuskil? On ju? Palun? Ma tahan lõpuks koju minna! "Mina olen Rosalyn. Mul on teine nimi ka, Lõrr. Mu hoiuperenaine pani selle lisanime mulle, sest ma algul olevat väga palju urisenud ja lõrisenud. Nüüd ma lõrisen väga harva, aga nimi siiski jäi, sest Lõrr sobib mu eesnimega väga hästi kokku ja ma olen natuke iseteadliku pilguga kassipreili. Vanust on mul 6-aastat. See on ilus vanus, mul on veel pikk elu ees. Ma soovin selle elu veeta hästi rahulikult. Et ei oleks väikseid lapsi, kes valju häält teevad ja teisi kasse, kes mind tüütavad oma mängimise sooviga. No ma ei ole eriline mängija! Ma lihtsalt olen selline. Parema meelega tukun diivanil või ronin inimese sülle nurru lööma. Nurru löön ma hästi valjusti, seda ma oskan! Ma oskan muudki. Oskan näiteks sellili olles ennast pesta. Ajan iga käpa eraldi üles ja pesen kenasti puhtaks. Ma olen väga puhas kiisu. Mul on uhke ja kohev hallitriibuline kasukas, mida ma iga päev hooldan. Kerge see muidugi ei ole, sest ma ei ole lühikarvaline kiisu, aga siiani olen suurepäraselt sellega hakkama saanud. Ja kui kasukas on puhas, sätin end hoiuperenaist koju ootama. Ootan välisukse juures ja kui hoiuperenaine saabub, siis demonstreerin nurrudes oma uhket pestud kasukat, kohev saba püsti ja kasukas puhevil. Rosalyn on natuke laisk kass. Noh, tegelikult... üsnagi laisk. Magamine on tema põhitegevus ja ärkveloleku ajal ta ka ringi ei tralli eriti. Vahel ikka tuleb mängutuju peale, aga seda ei juhtu just palju. Teine Rosalyni lemmiktegevus on nurrumine ja seda oskab ta teha eriti valjult. Ta lihtsalt tukub kuskil Inimese läheduses, näiteks diivani teises otsas ja nurrub. Nurrub lihtsalt mõnust, et saab olla Inimese lähedal. Alati ei olegi seda paid vaja, piisab sellest, et ei ole üksi. Kuid paid meeldivad Rosalynile küll ja nendest ei ütle ta iial ära, ole ainult virk seda tegema! Rosalyni laiskus teeb temast ideaalse kiisu päriskoju, kus soovitaksegi, et kass oleks rahulik ja kodu ümber ei kujundaks. Rosalyn ei vaja palju. Ta vajab ainult pehmet aset magamiseks, oma toidukaussi ja Oma Inimese paitavat kätt. Rosalyn ootab ja ootab, et tema tulevane päriskodu teda ometi leiaks. Ta teab, mismoodi võluda oma päriskodu Oma Inimest, kui ükskord kohtutakse ja teda kaasa võetakse. Rosalyn oskab kõvasti nurruda, lihtsalt tukkudes voodijalutsis. Rosalyn oskab jalasäärt silitada. Rosalyn oskab Inimest iga päev koju oodata, olles koduuksel vastas, kui kuuleb, et võtit lukuaugus keeratakse. Rosalyn oskab paitamisest ja sülesolemisest rõõmu tunda. Rosalyn oskab täpselt sedasi end Inimese teele ette sättida, et Inimene ei saa teda märkamata temast mööduda. Rosalyn oskab olla väga ustav Inimesele, kes on tema südame võitnud. Rosalyn on koduta jäänud vahva tuttkõrvaline triibik, kes nüüd elab hoiukodus ja ootab uut Päris Oma Kodu, kust teda enam kunagi tänavale ei visata. Rosalyn Lõrr on hoiukodu kõige rahulikum kiisu. Tema kasukas on muutunud hoiukodus olemise aja jooksul väga tihedaks ja kohevaks. Ta on veidi kaalus juurdegi võtnud ja on nüüd just selline parajalt mõnusa olemisega kiisu. Kui sülle ronib, siis ikka on tunda, et süles on kass. Kuigi Rosalyn on hoiukodu kõige rahulikum kiisu, armastab temagi vahel jooksutuure üles võtta ja mängida. Üldiselt hoiab Rosalyn teistest kassidest eemale ja ei taha neid enda ligidusse, kuid mänguhoos on ta natuke nõus ka leppima teiste kiisude lähedusega ja kappavad kolmekesi ringi. Enamasti päädib mängutuur aga erimeelsustega Rosalyni ja teiste kasside vahel. Kiisule meeldib ka õues käia. Hoiukodu asub keset linna ja siin käib ta õues ainult jalutustraksidega. Jalutamine kulgeb muidugi rohkem sedapidi, et Rosalyn jalutab perenaist. 13.08.15 Rosalyn läks koju!!! :) Suur-suur tänu koduandjale! M