Ralf
Nimi: | Ralf |
Loomaliik: | Kass |
Sugu: | Isane |
Staatus: | Kodu leidnud loomad |
Maakond: | Harju maakond |
Tehtud protseduurid: |
- Vaktsineeritud
- Kastreeritud/Steriliseeritud
- Kiibistatud
- Parasiitidevastane tõrje
|
Pildid
Rohkem infot
KEERULINE RALF ON OTSIMAS OMA KANGELAST!
Ütlen kohe ausalt ära, Ralf on üks keerulisemaid hoolealuseid, kes mul eales on olnud. Kass, kellel on võtnud 2 aastat, et leppida ainuüksi tõsiasjaga, et kõik lähenevad inimesed, ei taha talle halba ning kõrval seisev inimene ei anna tappa. Jah lugesite õigesti, Ralf on viimaks peale kahte aastat loobunud lähenevat inimest ründamast. Kuid see ei tähenda, et Ralfist on saanud mingi pehmomees. Ralfi fännid ei pea pettuma, kass näitab endiselt oma tugevat ja karmi kesta. Kuid ainult siis kui keegi tahab talle pai teha (sülle võtmisele me veel panuseid ei pane). Iga pai peale tuleb ikka vähemalt ära üks sisin ja urin. Mõnikord tuleb nende tegevuste vahele ka mõni käpalöök, nii nagu ühele klassikalisele karmile mehele ikka tavaks on. Aga samas usun, et teate ka seda ütlust, et kes lööb see armastab. Seega olen päris kindel, et see on tegelikult Ralfi viis näidata inimesele hoopiski oma armastust. Normaalne kass küll nurruks ja nõuaks paitamist ja sülle, kuid Ralf ei olegi tavaline normaalne kass, seega ta lihtsalt kähiseb ja lööb käpaga- nii lihtne see ongi.
Arvatavasti nüüd inimesed, kes ei ole varasemalt Ralfi fanclubi kuulunud mõtlevad, et selle teksti autor on segane ning sellised kassid kindlasti ei sobi kunagi suurepäraseks koduloomaks. Kuid julgen selle väite ümber lükata. Esiteks olen täielikult mõistuse juures kui väidan, et ka maailma kõige kurjemast kassist võib ühel hetkel saada lemmikloom nagu iga teine kiisumiisu. Mõnel kassil läheb lihtsalt selleks rohkem aega. Muidugi ei juhtu asjad niisama, selleks peab korralikult varuma julgust, aega ja kannatust. Need asjad ei pruugi juhtuda nädala, kuu või isegi aastaga, pigem on tegu paari aastase projektiga. Kuid lõpuks, kui on käes esimene nurr, siis see tunne on võrdväärne sellega, kui oleksid võitnud just Eurojackpotiga miljoni.
Teiseks võin öelda, et suurepärase lemmiklooma mõiste on suhteline. Võin kindlalt väita, et on inimesi, kes ise ei teagi veel, et neile ei sobi klassikaline tähelepanu näljas loom vaid pigem lemmik, keda aegajalt on liikumas näha või kelle peal välja elada oma tööstressi (muidugi sundpaide näol.)
Kolmandaks olen päris kindel, et Pesaleidja sõprade seas on inimesi, kes elavad maal, kus kimbutavad hiired või rotid. Sellisel juhul on Ralfisugune karm kutt ainus õige valik üldse. Jah, nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis need kurvad silmad oskavad väga hästi jahtida hiiri ja rotte. Ralf tegi antud alal kevadhooajal hoiukodus mänguhiirte peal kuivtrenni.
Lõpetuseks tuleb nüüd üleskutse kõikidele julgetele. Tulge külla ning pakkuge Ralfile päris enda isiklikku kodu! Kui Päriskodu kohe pakkuda ei julge, siis tegelikult sobib ka hoiukodu väga hästi. Suuri tingimusi me Ralfi isiklikule inimesele ei sea. Inimene peaks olema kahe jalaga maapeal ning ei tohiks luua illusioone sellest, et 24 tundi hiljem on tegu tõelise kaisukassiga. Kindlasti ei tohiks inimene karta tugevaid käpalööke ning kriime kätel. Ideaalis ei ole Ralfi tulevases peres vähemalt alguses pisikesi lapsi, kes kurba kiisut paitama tahaks minna. Kuid Ralfi ideaalses peres võib olla veel teisigi kasse, neid Ralf armastab.
Kui arvad, et oled valmis mitme aastaseks väljakutseks, siis täida ära meie kassisoovija küsimustik siin: http://pesaleidja.ee/content/loovutustingimused ning tule Ralfiga tutvuma.
Ralf on korralikule kassile kohaselt kastreeritud, vaktsineeritud, kiibistatud ning parasiitidest täiesti vaba.
Kuna Royal Canin Eesti toetab Pesaleidja kasse, siis saab Ralf kolida oma päriskoju koos kaasavaraga.
Varasemalt:
Ralf ausalt ja ilma ilusatamata.
Ralf on kahes erinevas hoiukodus olnud nüüd tänaseks üle aasta. Tegu on olnud ühe väga keerulise kassiga. Aasta on ta veetnud aega enamasti kusagil pesas või voodi taga, andnud hoiukodu inimestele kõige kõvemamaid käpalööke, urinaid ja paukumisi. On olnud hetki, kui hoiukodude inimesed on olnud veendunud, et sellest kassist ei saa küll kunagi asja, kuid ikkagi värisevate jalgade, südame ja käte saate üritanud talle pai teha. On olnud olnud, kus praegune hoiukodu on mõelnud, kuidas on võimalik, et üks kass ei arene kohe üldse ja plaaninud teda kassituppa viia, sest äkki koos rohkemate kassidega areng on parem.
Kuid siis järsult, peale paari kuu pikkuseid läbirääkimisi hakkas jää sulama. Ralf kolis vooditagant koridori. Alguses õhtuti pimeduses, teiste kassidega lihtsalt chillima. Üleelmisel nädalal alustas ta liikumist ka päevavalguses. Võib öelda, et Ralf on avastanud elu väljaspool vooditagust. Kass, kes varasemalt peksis sulepulka, sisises lasertäpi peale ning oli valmis ainuüksi inimese pilgu peale suure urinaga näkku kinni hüppama, lihtsalt muutus. Ühel ilusal päeval ta lihtsalt hakkas nagu väikene kassipoeg sulepulgaga mängima, lasertäppi mööda koridori taga ajama, urinat ega sisinat ei ole hoiukodu mõndaaega temast möödudes kuulnud. Eile magas näiteks Ralf rahumeeli koos teiste kassidega voodis ning tuli konservi söömise ajakski välja.
Hoiukodu usub, et kaugel ei ole ka aeg, kui Ralf lubab endale astuda lähemale kui meeter ning laseb varsti ka pai teha. Lihtsalt Ralf vajab veel aega.
Nii me jõuamegi postituse tegeliku põhjuseni- Ralf vajab omakodu. Ralfil pole küll mitte midagi viga oma hoiukodus elada, kuid see ei ole tema päriskodu ning hoiuinimest ei saa kunagi 100% hakata usaldama, sest ega Ralf rumal ole. Ralf teab väga hästi, et ühel hetkel on aeg kolida ja hakata jälle uut inimest usaldama, harjuda uue elukorraldusega. Seetõttu on hoiukodu täiesti kindel, et Ralfil on viimane aeg just praegu kolida oma päriskoju. Kohta, kus oleksid inimesed kannatlikud ja rahulikud. Oskaksid tunda rõõmu iga pisema vurruliigutuse või pilgutamise üle nagu oleks tegu aasta suurima sammuga.
Paksude põskede ja kurbade silmadega ilus triibupoiss Ralf ootab oma maailma kõige esimest kodu, kus ta saaks olla täieõiguslik pereliige ega peaks enam kunagi muretsema oma turvalisuse ega toidu pärast.
Ralf elas Mustamäel garaazides. Seal sündis ta tänavakassi pojana ja oleks seal arvatavasti oma elu lõpuni külmetanud ja tühja kõhtu kannatanud, kui üks majaelanik poleks käsi taskust välja võtnud ja terve perekonna kinni püüdnud. Terve pere, kus oli emakass http://pesaleidja.ee/content/kass-donna-s-09092012, Ralfi õde Deli http://pesaleidja.ee/content/kass-deli-s-30072013 ja pisikesed juba kodu leidnud pesamunad Derek http://pesaleidja.ee/content/kass-derek-s-21112013 ja Dante http://pesaleidja.ee/content/kass-dante-s-21112013 kolisid kõik Pesaleidja hoiukoju. Hetkel ootabki Ralfike koos ema ja õega päris oma kodu, kus saaks paikätt nautida ja päikeselaigus põõnutada.
Kuigi Ralf on ilus paks poiss, on ta iseloomult malbeke-peidab pea ära, kui teda silitada. Eks see kahejalgne ole veel natuke kahtlane tegelane, parem ettevaatlikult läheneda, mitte kohe usaldama hakata. Aga kuna hoiukodu inimesed pakuvad konservi ja aeg-ajalt käib ka mäng mööda korterit, siis kasvab usaldus iga päevaga.
Ralf on saanud parasiitide vastase tõrje, ta on vaktsineeritud, omab kiipi ja passi ning hoiupere viis ta ka kastreerimisoperatsioonile, et Ralf ei peaks iga hooaeg vaevlema jooksuaja murede küüsis.
12.03.16
Ralf leidis kodu :)
Suured tänud kodupakkujale!