| Nimi: | Pumpkin |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Oled kunagi mõelnud, et Su kodusel kiisul võiks olla üks nurruv sõber? Kui jah, siis miks mitte kaaluda Pumpkinit!
Pumpkin on mõnus rahulik mõneaastane kiisupoiss, kes sattus meile Valga varjupaigast olnud talvel. Alguses oli tõesti tegemist päris kurja kassiga, ent justkui üleöö sai temast kõigi suur sõber. Pumpkinile väga meeldib paitamine ja sügamine ning läbi saab ta kõikide teiste kassidega, eriti kiisutüdrukutega. Kui Pumpkin parajagu mõnusat und ei naudi, siis leiamegi ta tihtipeale teiste kiisudega askeldamas.
Kassituba on küll tore, et siiski sooviks Pumpkin päris oma kodu, kus ideaalis oleks ka ootamas teda mõni tore neljajalgne.
Veidi varem:
Juhtus imetabane lugu!
Kaks kuud tagasi ma kirjutasin, et Pumpkin on kurvakene. Kirjutasin, et ei hüppa rõõmust, kui sulepulgakest näeb, ega jookse uksele´vastu. Ent on juhtunud ime! Nüüd ta täpselt seda teeb! Tundub, et kurbus on minevikulugu.
Ei tea tõesti, mis vahepeal juhtunud on, sest selliselt järsku muutumist tihti just ei näe. Aga mul on mulje, et Pumpkin on leidnud endale ühe erilisemat sorti sõbra ühe pisikese valge kiisupreili näol. Eks armastus teegi imesid!
Pumpkin on armas tugeva kehaehitusega mõneaastane kiisupoiss. Ta on rahulik ja sõbralik. Ja tõepoolest jookseb nüüd vabatahtlikele ukse peale vastu! Iga pai näib ka teretulnud olevat. Saaks nüüd vaid päris oma inimese, kellelt pai küsida..
Varasemalt:
PUMPKIN - Kas see nimi ei sobi talle mitte imeliselt? On ju mõnusalt ümmargune ja oranž.
Pumpkin on armas kurbade silmade, ilusa roosa nina ja pisikeste kõrvakestega ümmargune kiisupoiss. Eks kurbuseks on ka põhjust, keegi ju teda omale ei tahtnud ja seetõttu istuski ta eutanaasianimekirjas. Seal ta nüüd küll enam ei ole, aga ikka ei ole tal ju päris oma inimest. Kui ta tunneks end tahetuna ja armastatuna, küll need silmad ka särama lööks.
Pumpkin on kurvake. Mõnikord on tunne, et võib-olla on ta juba alla andnud, ei looda enam, et teda kellelegi vaja on. Aga mõnikord jällegi istub aknalaua peal ja vaatab otsa täpselt sellise pilguga nagu tahaks öelda: "Ma olen ju ka armastusväärne!" Seda on ta kohe kindlasti!
Jah, ta ei ole küll väike armas kiisupoeg. Ta ei jookse ukse peale vastu. Ta ei hüppa rõõmust, kui sulgepulgakest näeb. Ent sellegipoolest tahab ka tema olla kellegi poolt armastatud.
Selleks, et Pumpkin jälle inimest usaldama hakkaks, oleks talle vaja armastavat ja kannatlikku kodu, kus ta saaks rohkem tähelepanu kui praegu kassitoas, kus on lisaks temale veel üle 80 kassi. Ma juba näen vaimusilmas, kuidas Pumpkin pikutab mõnusalt diivanil ning naudib päris oma inimeste paisid ja kõhusügamisi. Ma usun, et Pumpkin ise ka unistab sellest.
06.09.16
Pumpkinil on kodu :)
Täname väga meie kassipoisile kodu andnud pererahvast!
.jpg)
