Pime koer Karuke

07.07.10 Omaniku loovutatud keskmist kasvu vanem koer. Ei näe, kuid tajub esemete asukohta. Pärast seda, kui oleme tema usalduse võitnud ning kliinikus noorendus- ja iluprotseduurid teinud, on Karuke muutunud väga julgeks ning mänguhimuliseks koeraks. Ta võib tunde kõrval istuda ja lihtsalt saba liputades heameelt välja näidata. Tõeline kasukaru:) Karu on saanud parasiiditõrje, vaktsineeritud ja kiibitud. Karuke on alates 11.12.10 pealinna ligidal, ülitoredate inimeste juures hoiukodus. Hoiukodu kirjutab: Karu on tõesti tubli koer ja temast rääkides on lausa ebaõiglane alustada sellest, et koer on pime (see tekitab inimestes üksnes hirmu ja kaastunnet). Jah, ta on pime, aga see pole Karu juures peamine. Hoopis tähtsam on see, et Karuke on äärmiselt sõbralik ja kuulekas valge koerake, kes armastab tunda oma peremehe lähedust ja palju õues olla. Üldse tundub, et inimestel on koera pimedaks olemise faktist palju raskem üle olla, kui koeral endal. Arvan, et praktikas ei erine pimeda koera pidamine kuigi palju väikese koera pidamisest- pime koer nagu ka väike koer saab küll endaga hakkama, kuid ikka pead jälgima, et sa talle kogemata peale ei astuks, et ta kuhugi vahele ega alla ei jääks, et halvad inimesed ja suured koerad talle haiget ei teeks jms. Aga muidu on ta nagu koer ikka-liputab saba ja limpsib peremehe käsi. 13.07.11 Kiri hoiukodust. Karu on sõbralik, rahulik ja hea tervise juures. Kevadel, kui lumi ära sulas, õppis ta ilma rihmata maja ümber ringi jooksma, ilma et kohe kaugele läheks. Tegime talle ka maja taha aediku ja suvekuudi, kus ta põõnutab siis, kui üksi kodus on. Muidu tahab Karu olla palju teistega koos, olgu siis toas või õues. Ööseks tuleb ta magama peremehe ja perenaise voodi juurde, kui äratuskell heliseb, hüppab keskele ja on ülirõõmus, kuna teab, et tuleb hommikune jalutuskäik. Samamoodi elevust tekitab temas ka ühine õhtusöögi aeg, kuna peale seda on kavas õhtune tiir väljaspool koduhoovi. Karu sööb konserve ja kodutoitu, krõbuskeid ei armasta. Talveperioodil võttis Karuke kenasti kaalust juurde, nüüd suvise soojaga sööb vähem ja kaal on jälle langenud. Karu ilus kohev kasukas lubab arvata, et ta on keskmiselt priske koer, tegelikult on ta endiselt kerge ja sale poiss, ilmselt on ta lihtsalt selliseks loodud. Karu on vahepeal õppinud selgeks ka pesemise ja kammimise. Need ei ole küll tema lemmiktegevused, aga lubab teha siiski (vaikse urinaga). Ka autoga sõitmine ei hirmuta teda enam nii, nagu varem. Mõned hirmud on Karul siiski jäänud, nimelt kardab ta (isegi toas olles) tugevat vihmasadu, äiksest rääkimata. Siis ta vaeseke väriseb ja lõõtsutab, ei aita ka süllevõtmine ja paitamine. Talvel kartis ta jälle tugevat tuult-ilmselt mõjutab tugev tuul lõhna tundmist ja seeläbi ka orienteerumist. Parim variant Karule oleks lahke inimene , kellel oleks oma maja ja kinnine aed, kus Karu turvaliselt askeldada saaks. Ideaalne oleks ka teine väikesest koerast seltsiline, sest Karu vajab palju seltsi (ta on teiste koertega sõbralik). Karu ei sobi õuekoeraks, kuigi tal on kohev kasukas. Ka ööseks peaks Karu kindlasti tuppa tulema, kuna ta on oma tublidusele vaatamata siiski väga õrnake ja vajab lähedust. Kindlasti ei sobi Karule see, kui teda kauaks üksi jäetakse. 11.06.13 Kiri hoiukodust: Käisime umbes 2 kuud tagasi hambaarsti juuures, arst arvas, et Karu on u 9-10 aastane. Kusjuures ta hambad olid tal üllatavalt heas korras- ainult hambakivi vajas eemaldamist, muidu olid hambad väga ok. Praeguseks on Karu täitsa tavaline kodukoer- ilus, puhas, rahulik, talle meeldib inimestega suhelda, meeldib kui pai tehakse ja sülle võetakse (kaalub 11 kilo, so u. taksikoera kaal), oskab ilusti jalutusrihma otsas jalutada, haugub harva, armastab autoga sõita. Ja mis peamine- ega koer ise oma nägemispuudest probleemi ei tee, temal on kogu aeg saba rõngas ja suu naerul. Tervest koerast eristab teda nii palju, et teda ei või järelevalveta õue jätta, sest ta võib kergesti ära kaduda ja ilma jalutusrihmata ta peremehele järgi ei jookse. Juuli 2016. Karuke on nüüd ametlikult oma hoiukodu pärisomakoer :) Suur-suur aitäh!