Mustikas

Kas mäletate veel, kuidas aprillis palusime heade inimeste abi, et saaksime päästa ühe musta värvi kassiplika saba? Mäletate?! Siis kindlasti rõõmustate, kui ütleme, et tal läheb väga hästi! Või noh, peaaegu, et ideaalselt, sest Mustikal pole ikka veel päris oma inimest! Ainult see, et Mustikal pole esihambaid ning ta saba on amputeeritud, reedab, et see pisike kaisuloom üldse kunagi tänaval elas. Mustikas armastab inimesi- suuri, väikeseid, pikki ja lühikesi ning üleüldse kõiki, kes talle vähegi tähelepanu pööravad. Ta tahab magada su kaisus, pugeda sulle sülle, nühkida ennast vastu su sääri, nurruda su kaelal ja eriti väga tahab Mustikas, et sa talle mõnikord palli viskaks või teda sulepulgaga sügaks. Üleüldse on ta vähenõudlik, sest toiduga ta ka ei pirtsuta. Muidugi meeldivad talle pehmemad toidud nagu riis või kassipojakrõbinad, kuna tal pole just palju hambaid. Muidugi üks soov on Mustikal veel. Ta tahab olla ainus loom majas. Teised kassid talle kahjuks ei meeldi ning kuna ta on ka väga väga pisikest kasvu, siis mõjuvad talle kõik koerad veelgi hirmsamana. Mustikale meeldiks, kui ta saaks endale kodu, kus ta võiks olla pere ainus lemmik ja olla tähelepanu keskmes. Pealegi, kellel oleks veel vaja koera! Mustikas tahab ise õues rihma otsas jalutada ning oskab ka kõrval käia! Mustikas on ca aastane taskukass. Ta on kiibitud, steriliseeritud, vaktsineeritud ning saanud parasiiditõrje. Kui soovid talle kodu pakkuda, siis täida meie kiisuvõtja küsimustik http://pesaleidja.ee/content/kiisuvotja-kysimustik hoiukodu võtab sinuga ühendust. Vaprake Mustikas on taskukassi mõõtmetega emane ca 9-kuune kassike. Mitte keegi ei tea, kust ta tuli või kuidas ta tänavale sattus, aga võime vaid hirmuga oletada, mis koledusi see pisike pidi läbi elama. Mustika leidjad rääkisid, et esimest korda kohtasid nad teda novembri lõpus, kuid siis ei saanud nad teda kuidagi aidata. Nüüd, aprillis said nad uuesti kokku ning seekord läks pisike Mustikas nendega juba ise kaasa ja sõitiski ruttu hoiukodusse. Ju ta mõistis, et vajab abi. Kui Mustikas hoiukodusse jõudis, haaras meie vabatahtlik ta lihtsalt kaissu ja nuttis. Kass oli parasiite täis, nohune, näljane ning tema sabaluu oli murdunud. Ja Mustikas ise ainult nurrus kogu hingest ning tegi oma käppadega pehmelt nõelravi. Ainult tema nööbisilmad reetsid suurt kurbust möödanikust ja veelgi suuremat tänulikkust, oma päästjatele. Väga suur oli kahejalgsete imestus, et nii pikalt tänaval olnud kass on nii viisakas ja musi-pai-kaisumaias. Mustikas oskab nurruda nagu sportauto ja poeb ööseks nii kaissu kui vähegi võimalik. Kuna ta on nii soe, pisike ja pehme, siis on sellist vaprakest Mustikat lausa rõõm kaisutada! 10.04 Mustikas steriliseeriti ning murdunud osa tema sabast amputeeriti. Kuna luumurde oli siiski rohkem, kui esialgu leiti, siis kaotas Mustikas oma hännast suisa poole. Suur aitäh kõikidele annetajatele! Mustikas ise on oma eluga väga rahul, kui just seda tüütut kraed ei peaks kandma. Vahepeal on sellega ebamugav oma kahejalgsele järele joosta või kaissu pugeda, sest see jääb igale poole ette. "Kas see ikka sobib mu uue ja moodsa sabaga?" küsis ta just täna hommikul. 07.07.14 Mustikas otsustas hoiupere päriskassiks hakata :) Suured-suured tänud!