| Nimi: | Musitaja Kiti |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Emane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Kutsuksime teid kaasa ühele õhtusele mõttereisile. On töönädala teine pool. Tulete töölt koju. Tööpäev oli raske ja väsitav. Koju jõudes tegite süüa, koristasite ja tegite muid asjatoimetusi, mida parajasti vaja teha oli. Olete täiesti väsinud. Istute diivanile maha ja justkui ei jaksagi rohkem midagi teha enam täna. Ja siis tuleb teie juurde üks must-valge vahva kiisuneiu. Astub teie sülle, vahva nägu peas ning alustuseks tervitab teid ühe eskimomusiga. Seejärel musitab ta teid veel, puksib teid oma ninaga, hõõrub põske vastu põske ning laseb nurrmootoril kõlada. Ja teie silitate kassi. Tunnete juba, kuidas stress hakkab taanduma, päevased muremõtted kaovad peast ning naeratus tuleb näole. Ja nii võib see kiisuneiu teiega kaisutada lõputult.
Kõlab nagu ideaalne lõpp ühele raskele tööpäevale? Kui vastasite jah, siis oskame teile soovitada kohe ühte vahvat kiisuneiut, kes sellise õhtu teoks oskab teha. Ta võiks kaisutada ja musitada kõiki inimesi. Tema eskimomusi ei jäta kedagi külmaks. Ja tema nimi on Kiti.
Kiti on inimese suur sõber. Ta võiks vist kõik inimesed läbi musitada ja kaisutada. Niipea kui mõni inimene kassitoa uksest sisse astub, on tema kohe platsis ja nurub pai ning paneb eskimo kombel oma nina vastu nina ja seejärel hõõrub oma põske inimese põse vastas. Kitis on ülevoolavalt palju armastust ning hea meelega näitaks ta seda kõigile välja. Ta teab, et inimeste eluteed ei ole alati kerged, seetõttu tooks tema hea meelega igasse päeva suurel hulgal stressileevendust ja rõõmu.
Kitile meeldib fotograafile poseerida - paraku on ta tihtilugu nii kannatamatu, et on jõudnud juba uue poosi sisse võtta, kui pildistaja pole veel eelmistki pilti tehtud saanud. Just sai fookus paika, just sai vaadatud, et valgus ilusti jääks - ja hops on Kiti juba uues poosis. Ta lihtsalt armastab inimesi nii üliväga, et teeb kõike suure innuga ja rõõmuga. Teinekord on ta nii kannatamatu, et kukub peaaegu aknalaualt alla, kui üritab inimese paikäe järgi küünitada.
Kiti jõudis Viljandi kodutute loomade varjupaika 20. jaanuaril 2010. aastal, sealt omakorda tuli ta 2013. aasta septembris Pesaleidja kassituppa. Varjupaiga elu peale sattus ta seetõttu, et ka tema omanik sattus kodu kaotamise tõttu turvakodusse.
Kiti on vaktsineeritud, kiibistatud, steriliseeritud ning saanud regulaarselt ussirohtu.
25.01.14
4 aastat kodu oodanud Kiti on nüüd lõpuks oma koju jõudnud :)
Suured tänud kodupakkujale!
.jpg)
