Muhe Madis

Tahaksime teiega jagada Madise lugu. Täpsemalt seda lugu, kuidas ta jõudis Pesaleidja kassituppa. Mingil teadmata põhjusel leiti Madis hulkumast Viljandimaa külje all Türi vallas Kurla külas. Tol hetkel ta veel loomulikult Madis ei olnud - selle nime sai ta alles Tallinnasse jõudes. Seda, miks kellegi kodune sülekass - ja kodukass ta kindlasti kunagi on olnud, sest ükski metsakass nii sõbralik, inimesi usaldav ja sülletikkuja ei oleks - külavahel niisama hulkumas oli, ei tea keegi. 29. märtsil jõudis Madis sealtsamast külakesest Viljandi kodutute loomade varjupaika. Kuna Pesaleidja kassituppa jõuavad kiisud peamiselt just Varjupaikade MTÜ asukohtadest üle Eesti, siis ühel vabatahtlikest oli ikka komme aeg-ajalt varjupaikade kodulehtedel käia nende asukaid vaatamas. 5. aprillil võitis see must-valge, pealtnäha täiesti tavaline kõuts selle vabatahtliku südame. Seda, mistõttu just Madis vabatahtliku südame võitis, ei oskagi täpselt öelda - oli see siis hingeminev pilt kiisust varjupaiga kodulehel, tema muhe olek või hoopis miskit kolmandat. Seda ei oskagi enam niimoodi öelda. Sellest hetkest alates käis aga too vabatahtlik vähemalt korra nädalas Viljandi varjupaiga kodulehel uudistamas, et kas too muhe kass on järsku oma päriskoju tagasi läinud või leidnud juba uue kodu või on ikka veel varjupaigas. Päevad läksid, varjupaiga kohustuslikud 14 päeva kiisut enda juures hoida said täis, aga õnneks või kahjuks too karvakera koduotsijate albumist kodulehelt ei kadunud. Kui 20. mail sai selgeks, et Tallinnasse Pesaleidja kassituppa tulevad Viljandi varjupaigast taas 12 kassi, siis otsustas vabatahtlik südame rindu võtta ja uurida, kas tema lemmik võiks olla ühe nende 12 Tallinnase tulija seas. Tuli välja, et kõik 12 kohta olid aga juba broneeritud. Õnneks otsustasid Pesaleidja eestvedaja ning Viljandi varjupaiga juhataja üheskoos, et olgu see siis õnnelikuks päevaks ka Madise jaoks ning temast saab 13. kolija. 27. mai hilisõhtul jõudsidki 13 uut kiisukest Tallinnasse kohale - Madis üks nende seast. Kuigi number 13 on paljude inimeste jaoks ebaõnne sümboliks, siis tundub, et Madisele toob see hoopis õnne. Loodame üheskoos, et see nii on ja Madis leiab juba üsna peatselt endale selle oma inimese, kellele ta läheks sama hinge kui tollele vabatahtlikule. Sellest päevast alates, kui Madis Pesaleidja kassituppa jõudis, on ta võitnud vabatahtlike südamed, samuti on ta ära võlunud loomaarsti, kellega ta ülevaatuseks kokku puutus. Teist nii sõbralikku ja armast noormeest lihtsalt annab leida. Justkui vaistlikult tunneb ta ära ka vabatahtliku, tänu kellele ta Viljandi varjupaigast Tallinnasse kassituppa jõudis. Kui too vabatahtlik kassituppa jõuab, siis katkestab Madis kõik oma tegevused ja tuleb kohe vabatahtlikule sülle nuruma. Samasuguse tänulikkusega võtaks ta iga päev ka oma peret kodus vastu. Madis on musta-valgekirju väiksemat kasvu noormees. Eritunnustena on tal pisikesed mustad laigud põse ja varvaste peal. Iseloomult on ta ülisõbralik ja mänguhimuline. Lühikese kuu aja jooksul on ta leidnud endale ka parima sõbra kassitoast. Musta-valgekirju pikakarvalise Muska seltsis mööduvad suurem osa päevi. Koos müratakse, aetakse palli taga ja hoitakse silma peal, et ükski kiisu üksi nurgas ei konutaks. Kui poisid leidsid uustulnukas Intsu kurvalt nurgas kükitamas, siis läksid nad kohe uudistama, mis toimub ning kutsusid uue poisi endaga mängima. Hea meelega lähekski Madis koju, kus mõni mänguhimuline kiisu juba ees ootamas on. Või siis võtaks ta hea meelega oma parima sõbra Muska ka uude koju kaasa. 07.10.13 Oma päriskodu leidis Madis, kes nüüd oma päriskodus saab perenaisele iga päev uksele vastu minna ning kuulata ära tema päevamured :) Suur-suur aitäh Madise perele!