Mihkel

MIHKEL OTSIB KIIRELT KODU, KUS TA SAAKS OMA SUURE SÜDAME AVADA!

Mihkel on hella hingega arglik kassipoiss. Talle meeldivad pikad paisessioonid ja kuigi ta nurru ei ole veel löönud (seda preemiat peavad hooldajad veel ootama), võib näha, et ta on sümpaatse iseloomuga kass, kes saab inimestega hästi läbi. Samuti naudib ta kammimist ja laseb endaga kenasti toimetada, mis on pikakarvaliste puhul oluline.
 

Kui ta alguses Pesaleidjasse saabus, magas ta alati kindlas pesas ja vaevu käis sealt välja, nt sööma või liivakastile. Muudkui sisises inimeste peale, kuigi lubas lõpuks ikkagi pai teha ja ei äsanud kordagi käpaga. Ilmselgelt oli Mikk-poiss saabudes niigi hirmul, misjärel sattus ta kitsukesse tuppa teiste kasside juurde kolides lisaks suurde stressi. Mihkel ei tundnud huvi mängimise vastu ja ainult maiustega suutsime teda veidi liikuma meelitada. Kohutavalt kurb oli seda armsat hinge kannatamas näha.
 

Mõne aja möödudes läksid tal enesetunne ja haiged silmad veidi paremaks, kuid mängulust ei tulnud tagasi ja teised edasiminekud ei olnud ka teab mis suured. Toiduga suutsime teda välja meelitada, aga ta eelistas ikka pesas peidus olla. Ju siis soovis hommikusööki voodisse (naer läbi pisarate). Viimases mures otsustati Mihkel teise tuppa puuri panna.
 

Elu puuris on üsna piiratud, kuid selle „korteri“ peremees on ainukassilikult Mihkel, mis tekitas temas turvatunnet ja rahulolu, mida ta kassikarjas elades ei tundnud. Ta on endiselt aravõitu, kuid enesekindlust on veidi tagasi tulnud, silmad on juba ääretult ilusaks läinud ja hämmastaval kombel on Mihkel mängima hakanud. Jah, lugesid õigesti, Miku on mängima hakanud.
 

Sai proovitud palli veeretada, kassirahva lemmikut suleritva lennutada, palderjaniga mänguasjadega lehvitatud, nöörijuppi põrandal veetud... Alati tulid teised sama toa elanikud nagu vahvad Macho, Fred, Simone ja viimaks Grimmu mängima, kuid Mikk isegi ei vaadanud teisi trallitamas. Mõnda aega puuris olnud, kus tal olid ka mõned puutumata mänguasjad, tulime mõttele talle ise mänguasja teha.
Inspiratsiooni andis Mihkli käpahoidja hoiukodukiisu, kellele meeldis kinkepakinööriga sehkendada. Panime pakkepaela sule asemel ridva otsa ja voilà! Mikk jälitas silmadega paela, püüdis seda õhust käpaga ja roomas nii palju, kui ta sai, oma kitsukeses puuris mööda maad hiilivale nöörile järgi. Videot saad näha Pesaleidja instagramis.

Mihkel on nüüd mõnda aega jälle väikeses kassitoas elanud. Puuris said tema silmad terveks ja mängulust tuli tagasi. Miku on eksperimenteerinud teiste mänguasjadega nagu hiireke ja ribadega ritv.

UPDATE! Miku väga armastab, kui teda pikalt silitada või lõua alt kudistada. Niisama palju meeldib talle, kui ta pead paitatakse. Esimest korda lõi ta oma madalat nurru veebruari lõpus just pea silitamise ajal, mis oli sama sügav nagu puumal.

Kõikidest edasiminekutest hoolimata ei lähe Mikul nii hästi, kui võiks. Üks samm edasi, kaks tagasi. Mihklil on väga raske isegi väikeses kassitoas elada, kuigi seal on oluliselt vähem kasse kui suures, sest mõned kassid ei ole loodud kambakesi koos elama ja osa neist ei talu seda üldse nagu meie Miku. Seetõttu pidi Mihkel vahepeal tagasi puuri minema, kus tal on rahulikum. Äkki lähevad uuesti koledaks muutunud silmadki jälle paremaks. Niimoodi puuri ja toa vahet ongi ta algusest saati käinud. Mihkel vajaks kiiresti oma kodu.

Mihkel on väga õnnetu ja vajaks oma kodu. Ta nii väga otsib hellust. Ta vajab nii palju tähelepanu ja pai, et kõikide pesaleidjate kätest ja südameist jääb väheks. Kui Mihklile pai teha ja kätt ära ära tõsta, siis ta lükkab oma pea Su peopessa tagasi, et sa ikka veel veidi pai teeksid ja nii iga kord. Mihkel vajab oma armastavat kodu.

UPDATE! Täna on Mihkel hoiukodus, kus tal on seltsiks üks hea neljajalgne sõbranna. Mihkel palus öelda, et tal on hoius palju parem olla ja ootab nüüd rahuliku südamega, kuni tema perekond ta välja valib ja järele tuleb.

Mihkel on valge pikakarvaline ilmselt osaliselt Angoora tõugu isane kass. Ta on sündinud oktoobris 2017, seega on tal veel pool elu ees ja teil palju aega koos unistamiseks ja nende täitmiseks. Pesaleidjasse saabus ta 23.10.2022 Viljandi varjupaigast. Mihklile on tehtud kõik vajalikud protseduurid (vaktsineerimised, kastreerimine, jt.), samuti on saanud ravi tema stressist põletikulised silmad.
 

Praegu vajaks Mihkel õnnelikuks eluks ruttu head kodu hoolivate inimestega. Kui Sina soovid Mihklile kodu pakkuda, klõpsa nupul "Soovin seda loomakest", täida ankeet, ning Sinuga võetakse peagi ühendust!