Marshall

Tere taas! Mina olen Marshall Salvatore. Ja ma otsin endale Inimest. Seda Päris Oma Inimest!! Võibolla mõned teist mäletavad mind sellise hammustatud käpaga hädise kassina! Ma olen kohe päris kindel, et mõned mäletavad – te ju aitasite mul arstiarveid tasuda! Ma ei ole enam hädine! Aga mul ei ole ka enam ühte käppa ... See mu tagajalg oli niiiiii ilus, et üks arstionu tahtis seda endale! Imelik onu, ma ütlen! Ma oleks ju võinud talle mõnd muud ilusat asja pakkuda – noh palli või mänguhiirt või midagi ... Aga – no sel ajal mul ei olnud selliseid asju ja keegi ei tahtnud vahetust ka teha. No – kui ta juba mu käpa enesele sai, siis mina pean ülejäänutega hästi toime tulema! Ja tulen ka!!! Ma oskan VÄGA haledat nägu teha ja hädiselt komberdada kui vaja; ma oskan traksis sammul konservi sööma minna; ma oskan toolile ja diivanile hüpata, et kõvasti-kõvasti vastu siinset inimest olla ja nurruda; ma oskan teise kassipoisiga koos ringi tormata kui marutuul; ma oskan olla maailma kõige nunnuma näoga kass ja pai küsida; ma oskan küünistada ka kui vaja; ning ma oskan olla kannatlik: paid oodates, mängimist oodates, Sind oodates. Tule ruttu, sest ma ei taha enam väga kaua oodata. Tule ruttu, sest ma ootan Sind niiii väga! Sind, kes Sa mulle pai teeksid! Sind, kes Sa mind kõrva tagant sügaksid (iseäranis paremalt poolt!)! Sind, kelle külje vastu end magama sättida! Sind, kes Sa hoolid minust ja ei jäta mind kunagi enam sellisesse kohta, kus keegi saaks mind hammustada ... Korralikule noorsandile kohaselt on Marshall Salvatore saanud parasiitidevastase tõrje, kiibistatud ja kastreeritud. Oled Sina see Marshall Salvatore Päris Oma Inimene, kes teda hoiab ja armastab!? Varasemalt: Tere! Minu nimi on Marshall! Pesaleidjalased panid selle nime! Ja minu nimi on Salvador ka! Loomade Kiirabi Kliiniku töötajad kutsusid mind selle nimega täitsa pikka aega! Ja siis veel on minu nimi ka Salvatore, sest miskipärast meeldis see nimevariant sellele kahejalgsele rohkem kui Salvador. Sellele, kes mulle kliinikusse järgi tuli ja mind sealt ära tõi. No – ma siis valin ka selle, hea küll ... Seega siis - ma olen uhke Marshall Salvatore!! Vot!!! Tegelikult NII uhke ma ikkagi ei ole ja natuke on see elu ikka jama ka! Päriselt – mulle pandi miski asi kaela ja ma ei saanud end pesta! Üldsegiiiii!!! Arvake ise, mis tunne on kui käpad on kasimata ja seljas kihutavad kirbud!!! Ja kõrvades ja silmades ja igal pool mujal kaaa ... Igalt poolt NII KOHUTAVALT vajas kratsimist ja lakkumist!!! Kasukas oli ikka täitsa käest ära!! (Khm! Hoiukodu peab siinkohal vajalikuks täpsustada, et MS liialdab – nimelt on ta meil parasiidivaba, lihtsalt norib kaastunnet ja tähelepanu!) Nüüd ma olen paar päeva juba nagu päris kass!! Teate, mul läks ikka enese kasimiseks vähemalt 2 tundi aega – niimoodi mind ära vintsutada!! Ja lakkumata hoida! No tõesti!! Aga noh, tegelikult oli vahel päris tore kui see torbik mul küljes oli – paitamise ja sügamise käsi tuli just õigesse kohta!!! Noh, kõrvade taha ja kuklasse ja natuke kõhvitses nina pealt ka! Isssand kui hea!! Ma isegi ei teadnud, et ma niiiiiiiiiimoooooooodi nurruda oskan! Ausõna! Muidugi, see kahejalgne ikka vaevas mind - on teine õnneks praegu veidi rahulikumaks jäänud - kiskus mind selili ja külili ja muudkui mäkerdas mingite imelike asjadega – natuke oli valus ja natuke ikka päris hea! Imelik! Igatahes oli see kokkuvõttes üht nurrrrrrrru väärt! Tegelikul, mulle isegi praegu meeldib kui ta mind natuke selili keerab ja pisikesi paisid teeb sellele jalale ... Mulle tegelikult vist ikka meeldib siin! AGA – ma tahan endale seda oma kahejalgset! Teate, siin on ikka väga rahvarohke! Kui ma tahan pai, siis tuleb üks suur ja ülbe NELJA jalaga kass ja pistab õiendama! No miks? Tema saab ju oma paid ikka kätte?? Ma ei saa sellest aru ... Mina küll ei susise kui teised pai saavad! Ja ülejäänud kassid on hoopis normaalsemad, ainult see üks rikub kõik ära ... :( Ja pealegi, ma olen terveks saanud!!! Mind ei pea enam igasuguste asjadega määrima, ma oskan hirmkõvasti nurruda, ma oskan vastu jalgu pai teha ja oskan oodata, millal SINA tuled mulle pai tegema!!! Mu kolm jalga on niisama head või paremadki kui mõnel teisel neli!!! Vot! Ahjaa! Diivanile pikutama saan ma ka hirmkiiresti kui vaja on ;) ! (Ja Hoiukodu lisab, et MS on oma operatsioonist ilusti paranenud, on igati käbe ja lustiline kassinoormees, kes igatseb üüratult inimese tähelepanu ... Seda head tähelepanu! Kassiisand ei tüüta Sind, vaid ootab! Vaikselt ja kannatlikult, sest viisakas kass teeb ju nii!! Loodab vaid, et Sul on ükskord ka tema jaoks aega!) Eelnevalt: Ma olen hall kassihärra. Ma olen vaba kass ja nautisin vaba kassi elu, käisin ühe Tüdruku juures süüa küsimas ja kõik oli nagu hästi. Kuni ühe koleda päevani. Nimelt ristus minu tee ühe suure ja minust tugevama looma omaga. Ma ei tea, mis loom see oli, see kõik käis nii ruttu, aga ma mäletan, et väga valus oli. Suur loom hammustas mind käpast ja peale seda ei saa ma enam käpa peale asutad. Läksin Tüdruku hoovi ja palusin abi. Lasin tal ennast silitada, et ta märkaks mu käppa. Tüdruk oli väga mures ja helistas Pesaleidja vabatahtlikule. Seejärel viidi mind mingi imeliku kastiga kliinikusse, kus palju Tüdrukuid ja Poisse hakkas minuga kohe tegelema. Kuulsin midagi käpa amputeerimisest ja Tüdruk nuttis. Ma ei tea, mis see kõik nüüd täpselt tähendab, aga ma usaldan Tüdrukut, ja teisi kahejalgseid. Saab, mis saab. Marshalli käpake amputeeriti ja kiisu paraneb nüüd Pesaleidja Tallinna hoiukodus. Otsime Marshallile nüüd uut kodu, kus teda hoitakse ja armastatakse, sest tänav pole ühe kassikese jaoks ikka õige koht. Kuna kassid saavad ideaalselt ka kolme käpaga hakkama, siis ei pea uus kodu muretsema, et kass kuidagi liikumisel abi vajaks. MARSHALL PALUB HEADE INIMESTE ABI KÄPAOPERATSIOONI EEST TASUMISEL! Marshall leidis hoiukodu! Pesaleidja suure südamega isane hoiukodu, nagu ta ennast kutsub, võttis õnnetu poisi enda hoole alla:) Tema pureda saanud käpp amputeeriti ja kiisuke õpib nüüd kolme käpaga hakkama saama. Marshall kosub hoiukodu hoole all ilusti. Nüüd vajame heade inimeste abi operatsiooni ja järelravi eest tasumisel. Peale operatsiooni tõusus kassil palavik ja ta pidi veel paariks ööks kliinikusse arstide järelvalve alla jääma. Lisaks ei hakanud ta hoiukodus kohe jooma, seega tekkis vedelikupuudus, hoolimata sellest, et hoiukodu peremees üritas talle vedelikku manustada, mistõttu pidi ta veel kliinikus tilgutite alla minema. Operatsioon koos ravimite ja kliinikuvisiitidega läks kokku 250 eurot. Marshalli käpaoperatsiooni ja järelravi jaoks saab annetada Varjupaikade MTÜ kontole SEB pangas EE061010220101365016 selgitusega "Marshall". Täname südamest kõiki toetajaid! 21.02.15 Marshall kolis oma koju :) Suured tänud talle kodu andnud perele!