| Nimi: | Marko |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
“OOT, STOPP, ÄRA KERI EDASI! Las ma natukene vaatan Sind ja unistan, et mul võiks just selline peremees olla! Jah, muidugi, ma tean, Sul on mitu põhjust, miks Sa mind endale võtta ei saa või ei taha. Ma mõistan. Pole midagi, ma olen harjunud. Olen juba terve elu oodanud, et keegi mind niimoodi vaataks, sõbralikult ja hellalt ja oma koju viiks, oma perre võtaks. Kahju, et arvuti kaudu paitada ei saa, ma võtaksin hea meelega praegu ühe pai… No hea küll, ma saan aru, Sul on kiire, nüüd võid edasi kerida. Ma ootan siin edasi, mul aega küll, terve elu veel… Oled alati minu juurde tagasi oodatud! Või Sul on natuke aega? Vajuta siis seda nuppu, kust jagada saad, ma vaataksin Sinu sõpru ka… Ega Sa minust ju midagi teada ei taha eks, tavaline must-valge kass, kiibiga, passiga, kastreeritud, vaktsineeritud bla-bla-bla… Igav eks? Vabandust. Kui Sa siiski soovid minu kohta midagi teada saada või mulle midagi põnevat rääkida, palun kirjuta minu vabatahtlikule maret@pesaleidja.ee. Jään niikaua siia ootama ja unistama. Marko”
Varasemalt:
Te ei KUJUTA ETTE millises tempos me elame... ...tulevad vabatahttlikud, koristamine, tolmuimeja, segadus, mängud, magamine, söömine, vabatahtlikud, ussirohi, külalised, paid, nunnutamine, söömine, uued kassid, magamine, mängud, vabatahtkikud, koristamine, paid, nunnutamine, külalised, tolmuimeja, uued kassid jne jne. OEH! Sellises tempos... Saaks koju, oleks ehk natukene rahulikum. Aaa, unustasin, ma olen Marko, siukse kiiruse juures ei jõua end isegi tutvustada. Mul on pass ja kiip ja vaktsiinid, aga parasiite ei ole. Ausõna. Ja kodu ka ei ole. Kas keegi viiks mu koju, palun. Sellega võiks kiirustada. Või soovitage mind vähemalt sõpradelegi. Headele sõpradele, kes ei tee sellist tempot. Kassi pidada on lihtne. Vaja on ainult mõnusat pehmet pesa, selleks sobib väga hästi näiteks vana käterätik, üldjuhul valib kass ka endale meelispaiga, kas siis aknalaua või mõne diivani-tugitooli. Lisaks pesale on vaja liivakasti, mille saab edukalt panna kuskile koridori nurka. Lisaks eelnevale võiks olla ka üks kratsipuu, see ei pea olema üldse suur, mõni lõngakera, hiireke, pisut krõbinaid ja värske vesi. Ja mis kõige olulisem, veidi hoolt ja armastust ning sooja paikätt ning ongi üks koduta kiisu jälle õnnelikum.
Oma päris esimest kodu ootab Pesaleidja kassitoas ilus must-valge kiisu Marko. Tal on valge kurgualune, valged vuntsid ja pikad vurrud. Ta on rahumeelne ja pisut arglik, pole suur mässaja ja mürgeldaja. Mõnuleks heameelega inimese kõrval või võtaks aknalaual päikest. Hetkel veel on ta pisut pelglik, kuid esimesest hirmust üle saades kostab kõrvu ka mõnus nurrumine. Marko on sõbralik ja heatahtlik, kuid esialgu uusi inimesi natuke pelgav kassipoiss Rottermannist. Marko elab nüüd Pesaleidja kassitoas ja ootab väga oma peret.
.jpg)
