Marjette

Pisikasvuline tralliplika Marjette! Kõik, kes vähegi mängida jõuavad, tuleb ka mängima meelitada!! See eelöeldu on Marjette ehk Mette-plika moto! Mida rohkem tusaseid kasse, seda lõbusam! Tõepoolest – plika trallitab ringi kui headus ise ning aiva võlub südameid. Nii inimestel kui kassidel. Kõik siinsed tõrksad on taltsutatud ja arad julgustatud! Jookseme! Püüame palli! Mängime nüüd selle sinise hiirega! Arvatavalt selliseid kurr-hüüdeid kuulevad teised kassid! Natuke häbenevad, aga liituvad lustilise mänguga ... Mette on leitud. Leitud sellisena nagu ta oli – inimesi usaldav ja sõbralik. Ja mingil imelikul põhjusel ei tahtnud mitte keegi teda tagasi! Ja plika rallib ringi nüüd hoiukodus. Selles ajutises. Aga loodab leida seda üht ja ainust, kellel oleks tema jaoks rohkem aega. Rohkem paisid ja rohkem muinasjutte ka! Muinasjutte, küsite? Aga mida ikka siis sellisele lapsele rääkida, kes armastab kõvasti-kõvasti õhtuti vastu inimest pugeda ja lihtsalt salamisi nurruda? Mida siis rääkida lapsele, kes lisaks armastab inimest oodata, kuniks see koju tuleb? Mida siis muud rääkida kui muinasjuttu ja tasakesi pai teha! Ja siis on Mette õnnelik! Siis kui saab olla inimese kõrval, saab pisikesi paisid ja saab kuulata inimese häält ... Aita Mette-plikal see oma ja õige jutuvestja leida! Jaga postitust! Kui Sul aga nüüd kriminull pooleli jäi, siis ... ma arvan, et Marjette lepib ka krimka ettelugemisega! Marjette on saanud parasiitide vastase tõrje ning isikliku kiibi. Loomulikult on ta ka steriliseeritud. Varasemalt: Ei teagi, kas Marjettele lõppes aasta 2014 halvasti või algas 2015 kehvasti, aga Kolmekuningapäeval, mil väljas 15 külmakraadi, leiti plika konutamast ühe kasvuhoone eest. Ju tahtis pisike pisutki sooja! Ja leidjal jagus lahkust see pisike külmetav loomake sooja viia. Natukeseks. Et otsida üles see kodu, kust karvik kaduma läks ... Aga ei. Pisikest ei tahtnud enam keegi. Ja hea südamega Leidja palus abi – Pesaleidjalt. Nii koliski kassipreili Leidja kodust, Eestimaa südamest, Harjumaale hoiukodusse. Juttu oli äärmiselt pelglikust ja võibolla ka tiinest kassist. No kuidas saaks sellise abita jätta? Plika Marjette ei ole arg! Üldse mitte! Arvatavalt kohutas teda lihtsalt kohtumine võõraste inimestega. Nüüdseks on ka toakaaslastele selgeks tehtud, et "minuga ei jamata"! Mis nad siis tulevad nuuskima! :) Ja tiine ei ole ta ka. Lihtsalt ootamatult rikkalik ninaesine ja vähene liikumine pärast õuestpääsemist jätsid korraks sellise mulje. Marjette naudib paisid ja armastab inimesi. Siinses Kassikabinetis meeldib tal aknalaual vedeleda – saab ilma ja inimesi uudistada ning teistele ülalt alla vaadata! Kui aga paikäsi liginema hakkab, siis on oht, et plika läeb õnnest ja ootusest pooleks! Niiväga on vaja end paile vastu keerata– pea põrandal, käpad sassis, saba teab-kus ... Ja nurrumootor töötamas kui aiatraktoril! Marjette on muhe ja mõnus kaaslane – mitte pealetükkiv, vaid vaikselt kaasaelav. Selline, keda igaüks tahaks silitada ja hellitada. Ja kelle puudumine teeb toa tühjaks! 17.10.15 Marjette trallib nüüd omas kodus :) Täname väga kiisuneiu uut pererahvast!