Margarita

See imekaunis kass, hüüdnimega Armastus, otsib juba neli aastat (!) päris oma päikselaigus aknalauda. Lisaks kõigele muule suurepärasele, millest kohe kuulete, on tal hea huumorimeel - oskab ka enda üle naerda Tahame omaltpoolt julgustada kõiki, et täiskasvanud kassi adopteerimine saab olema teie elu kõige parem otsus. Siinkohal toome välja mõned kõige olulisemad mõtted: - täiskasvanud kassi iseloom on välja kujunenud (ta ei roni teil mööda kardinaid ega aja suvalisi asju uudishimust laua pealt maha); - ta oskab kasutada liivakasti ja kratsipuid; - ta teeb vahet õigel ja valel ning saab aru käsklustest; - ta oskab hinnata oma kodu ja seda hoida; - ta ei unusta oma tänulikkust selle sooja pesa eest välja näidata (Margarita teeb seda näiteks läbi une nurrudes ja sõtkudes või hommikuti teid eskimo musiga tervitades). Siinkohal annamegi sõna Margaritale, kes kirjutab teile pisut oma elust hoiukodus: "Ma ei valeta teile, mul on hoiukodus täitsa tore. Siin on teised kassid kellega mängida. Meil on vedanud. Mul on siin toredad sõbrad, hea söök ja mänguasjad. Igal hommikul ütleb perenaine mulle, et mu keskmine nimi on Armastus, sest ma tervitan teda juba viimased pool aastat igal hommikul eskimo musiga. Ma ei liialda. Jaa, selle õppisin ma täitsa ise selgeks. Üllatasin vist perenaise ühte couch surfer’it ka sellega — hihi. Mulle meeldib koridoris mängida, ma olen sinna tassinud mõned mänguasjad - karvased mänguasjad on kõige toredamad - millega ma siis õhtuti hoogsalt saba vonksutades mängin. Varem ma ei olnud mängukass ja pai lubasin teha endale ainult siis kui ma sõin, aga iga päev on minu jaoks suur samm edasi. Ma õpin ja arenen. Juba poen oma perenaisele külje alla tudule ja löön õndsalt nurru või käin ja norin hulganisti paisid, lihtsalt niisama. Ma olen hästi ilusaks ka läinud. Ma olin siia tulles natuke alakaalus ja kehvake. Nüüd ma olen veidike volask. Ma hoolitsen oma kasuka eest hästi. Olen selline ilusa ja särava musta kasukaga kassitüdruk. "Säraküünal üks ja kaks", nagu perenaise sõbrad naeravad, kui me Bagheeraga kõrvuti istume. Mul ei oleks selle vastu midagi, kui mu uues kodus oleks ees kass või ka koer (mul on südames ikka veel üks armas väike Jack Russell), kuigi mul läheks harjumiseks natuke aega, olen pisut häbelik. Aga kui sa mu südame võidad, siis noh, oleme ausad, sinu võtan ma siis endale Ma olen tõesti-tõesti valmis minema oma koju. Mulle on tehtud parasiiditõrje, vaktsiinid, olen isegi steriliseeritud. Kui sa mind ei usu, siis kirjuta mu hoiukodu perenaisele siiri.haidma@varjupaik.ee või täida meie kiisusoovija küsimustik ning me võtame sinuga ise ühendust: http://pesaleidja.ee/content/kiisuvotja-kysimustik Pisikene must panter Margarita on oma päris kodu oodanud juba ligi 4 aastat. Viljandist Lossi tänavalt sihitult ning üksinda hulkumas leitud kassipreili jõudis 4. augustil 2010. aastal Viljandi varjupaika. 2012. aasta sügisel jõudis ta koos mõndade kaaslastega Pesaleidja kassituppa Tallinnas, et suurendada lootusi ehk pealinnas endale uus kodu leida. 11.09.14 1500 ülipikka päeva ootust...ja Margarita jalutas transpordipuuris kodu poole :) Täname väga Margarita pererahvast meie kiisule kodu andmise eest!