Maiu

Jaaa... 551 päeva kaissutulemiseni - andis ikka oodata!! Maiu on mõneaastane noor kassiproua, kes suvepealinna tolmu oma valgetelt varvastelt pühkis ning otsustas 2013 aasta maikuu alul pärispäälinna paremat elu otsima tulla. Koos lastega, muidugi! Selle aja jooksul on Maiu vist pea kõik võimalikud iseloomuomadused hoiuperemehele "ette mänginud": ründaja, kaitsja, ükskõikne, ülbe, huvitu, fuuria, kontrollifriik ... jne jne. Ja siis, lihtsalt ühel päeval – nädalake pärast oma viimse lapse kojusaatmist - otsustas Maiu, et inimene on ikkagi päris tore olevus. Selline, kelle tegemistel tasub pilku peal hoida, selline, kelle varvaste juures võib pikutada, selline, kelle lähedusse tasub hoida! Ja kui juba see veendumus oli olemas, siis ei jätnud proua enam hoiuinimest hetkekski järelvalveta – köögis, esikus, vannitoas – alati oli Maiu olemas. Ning ühel telerivaatamise hetkel (kui üks armas karvik oli end just varvastele laotanud) otsustas hoiuinimene riskida – ja "venitas" senini tõrksa proua oma kaenlasse ja kaissu... Ning oh seda imet – Maiu oli õnnest hullumas!!! Kõvasti-kõvasti tuli inimese käpa ümbert kinni hoida, kõvasti-kõvasti tuli nina suruda vastu seda käsivart ja kõvasti-kõvasti tuli end külje alla pressida ja tasa-tasa tuli nurruda...!! Tänaseks on päevi kogunenud 551+ ja Maiu on endiselt inimese sõber! See ei olnud tuju või eksitus! Maiu on valmis. Päris oma inimese kaisus ja süles olema. Päris oma inimese tegemistel pilku peal hoidma. Päris oma inimese jaoks nurrumootori käivitama! Maiust varasemalt: Maiu on noor pisikasvuline kassiproua, kes otsib oma kodu. Maiu leidjad Pärnu Varjupaigast rääkisid, et Maiu on sündinud 2010 aastal. Aasta lõpus. Arvatavalt üsna-päris lõpus. Ja hoiuinimesele meeldib arvata, et Maiu on jõululaps… Hoiuperemehe ilmseks rõõmuks on Maiu enesele siinelatud ajaga (aasta ja veidi pealegi) lõpuks ka "liha luudele" kogunud ning näeb välja nagu pisike armas mütakas ... (No tõesti, selline "kassiroju", nagu ta alul oli, võttis lihtsalt pealevaatamisega juba silma märjaks. Ja loomulikult me andestame, et ta natuke peaaegu et liiga ümar on – sest Maiut ennast see ei sega...) Prouale meeldib arvata, et ta on siinse hoiupere kõrk, aga armulik kuninganna! Pisut ülbe ilme on loodus talle juba kaasa andnud ning Maiu üritab sellest viimast võtta: kõnnib ringi nina püsti ning valib, kellega ja kuidas suhtleb ;) Tegelikult aga unustab ta oma kõrgi hoiaku umbes 99% ajast, sest uudistada on vaja ja mängida ka! Ning mängida talle meeldib – ja kuidas veel!!! Hiired, pallid ja muud "põnevad mängitavad asjad" on ilmselgelt üle kõige ... Vahel trallitab noorproua nii ennastunustavalt, et karvikud, kes siin veel hoiukodus, kolivad igaks juhuks jalust ära aknalauale ... või vähemalt diivanile. Ja Maiule meeldib paikneda "ristteel", et asjadel pilk peal oleks (kohalikes oludes siis keset esikut, kust paistavad kätte kõik ruumid) – sätib enese keset vaipa ning hoiab elul pilku peal. Muidugi on sel esikul ka ilmsed miinused – akent ei ole ja õue ei näe!! Pff!! Kui mängimine või uudistamine igavaks muutub, siis Maiu hõikab. Inimest! Et see tuleks ja temaga tegeleks … ja pai teeks! Ning paisid prouake naudib. Igasuguseid – nii lühikesi kui pikki... Nii kõrvadepaisid, ninapaisid, turjapaisid kui ka käppadepaisid ... Mõnussssss!!!!! (Ning kõrgist ilmest pole enam jälgegi!) Kuningannale kohaselt on Maiu täiesti parasiidivaba, vaktsineeritud, steriliseeritud ning omab päris isiklikku kiipi, et oma alamatest eristuda! 13.12.14 Maiu enam kodu ei otsi, ta jääb oma hoiukodusse päriseks :) Suur-suur aitäh!