| Nimi: | Krapsu-Liisi |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Emane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Krapsu-Liisi on mu nimi,
ma olen tõeline kass.
Olen pehme-nii pehme, läikiv ja sile.
Mul on kiip, ussirohi ja pass.
Suure krapsuga väikene ise,
tulin hoiukoju Viljandi tänavailt kord.
Nüüd koduootel kuid juba neli(kokku vanust mul kuus)-
Esitlen ennast, on minu kord!:)
Iga päev,
silmad hiilgamas: Elu on ime!
Mängin hoiuõega peitust ja keksu nii et ossapime!
Aknalaua peal padjal, veel enne und,
istume tasa-
koos vaatame lund.
Temaga toitu ja pissulat jagan.
Voodipäitsis hästi meeleldi magan.
Vahel uudistan pere beebilast.
Tsipake väldin ehk mudilast-
pigem ei eelista väntsutust, kära,
aga kui juhtub- eks kannatan ära.
Aina tihem poetan end hoiuemale lähe´-
algul natuke, siis sellest on vähe.
Olen hästi sõber-
poen täitsa käe alla!
Paid nii saab valla
-ka nurru ja mõnusa tallumise:):)
Ma väga sülle ei tule, aga kes teab-
hetked sellised head ees veel kui veab!
Ma soovin nii väga, südame põhja-mailt kohe,
et keegi on minu..oh, (ohe), oh, (ohe)..
Niii sügava pilgu, nukra ning tõsise
inimese peale panen, lootuses.
Igatsen olla päriselt oma- on tõsi see.
Nurratan õhinal-ootuses.
Olen Krapsu, nipsu-napsu!
Liisi olen ka.
Olen tõesti ilus lapsu
Ja Liisita Sa ju lihtsalt ei saa:)
Kirjuta kassituba@varjupaik.ee või palun jaga minu luuletust.
Krapsu-Liisi on kirglik nooruke kassitüdruk, kes teeb kõike täie krapsuga! Tema märksõnaks võiks olla ehedus.
Vanust on tal arvatavasti 6 kuud. Leitud Viljandimaalt juulikuu alguses, elab ja mängib ta hetkel teiste hoiuõdedega elu lustlikuks Tallinnas, Kassisaba piirkonnas. Hoiukodus elatud ajaga on tüdruk hoolega kasvanud ja kosunud.
Tütarlapsel on must, läikiv rüü, must ninake, valged sokid, vurrud, kõhualune, lõuaalune ja alalõug ning valge träps ninal. Silmad on brändipruunid, kuid ehk värv ka muutub veel. Krapsu-Liisi ei ole seni välja näidanud tüüpilise sülekiisu omadusi(taevas-taevas, kõike on ju vaja teha, tarvis ringi krapsutada!!), kuid naudib paisid ja inimese läheduses magamist väga.
Samas on Krapsu-Liisis midagi ääretult habrast, võiks isegi öelda nukrat. Ehk on see mahajäetus, maailma peale üksijäetus, mida tal on tulnud kogeda? Me ei tea seda täpselt. Hoiuemal on tunne, et Krapsu-Liisi südamekesele saaks turvatunnet pakkuda, andes päriskodu-inimesega teineteisele jäägitult armastuse, kinnitades seda üdini pürgivalt tõsise lubadusega armastada teineteist alati-alati, ajast aega.
Krapsu-Liisile meeldiks ilmselt ka vahetevahel õues käia. Pissikasti kasutamine on esimesest päevast selge.
15.12.14
Krapsu-Liisu on tänasest oma päriskodus :)
Täname väga koduandjaid!
.jpg)
