| Nimi: | Kiti ja Kiki |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Emane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
Pildid
Rohkem infot
Kitil ja Kikil on pikk sugupuu: üle 20 aasta tagasi visati ühest Terase tn. majadest tänavale samavana kassipoeg kui Kitike ja Kikike praegu – umbes 4-kuuselt. Sel ajal oli palju hüljatud lemmikloomi. Varjupaiku siis ei olnud, isegi Laagri sõjaväeladudes mitte, aga mahajäetud majalobudikud olid lahti ja kassike pääses varjule ühe sellise puumaja korterisse, kuhu oli isegi pehme mööbel sisse jäänud. Naabrusest viis üks inimene talle süüa. Kassike oli väga ilus helehallivöödiline armas ja inimsõbralik kiisu. Hiljem majalobudik lammutati ja tema toitja, kellel siis oli kodus ainuke ja väga armastatud kassitüdruk, kes ei leppinud teistega, viis Vöödu suvilasse. Suvel oli seal hea, aga talvel oli elu raske. Vöödu suri, ühel hilissügisel pärast sünnitust peritoniiti, operatsioon ei aidanud enam, kuid üks ta lastest jäi ellu ja päästeti- see ongi Kiti ja Kiki esiema-Mintsu, kes on üks nüüdseks tema toitja hoole all olevatest paljudest päästetud kassidest. Kunagine ainuke ja kallis, kes varem ka suvilas suvitas, sai sealt kelleltki rotimürki. Perenaine palus – ära sure – ma aitan su hädasolevaid suguvendi ja õdesid, ainult ära sure. Kassike suri, aga lubadus on lubadus, mida nüüd aastaid on peetud. Suvila juures sai suvel mürki veel üks hoolealustest, Mintsu tütar, kes nägi teist toas voodil suremas, sai šoki ja põgenes. Ta sünnitas pojad kuskil mujal, umbes kahekuusena tõi ta nad suvilasse sööma. Emakass on väga tark ja kuna ta on juba vabadust nautinud, on teda raske uuesti koduseks harjutada, ta jääb arglikuks ja naljalt ennast kätte ei anna.
Aga pojad olid julgemad ja nüüd on kaks neist linnalapsed. Toitja on hädas – aastatega on ta vanaks ja viletsaks jäänud, jõud on otsas ja eluruum linnas üpris mitme kassi tarvis liiga kitsas. Nii ongi väikestele sõbrakestele uut armastavat kodu vaja.
Kiisukesed on leplikud ja korralikud – käivad kastis pelletite peal, söövad konserve ja krõbinaid, vahel saavad keedetud kanaliha, piimast ei hooli. Kiti on tüdruk ja Kiki on poiss, nad on ilusad kaksikud, suured sõbrad, magavad üksteise kaisus ja Kiti lakub hommikul vennakese näo puhtaks. Oleks tore, kui neile leiaks kodu, kus nad saaksid koos olla, harjuksid kergemini uue eluga, pealegi on loomale omasuguse seltsi vaja.
Juuni 2013.
Kiisulapsed on uutes kodudes :)
Suured tänud kodupakkujaile!
.jpg)
