| Nimi: | Kirju-Mirju |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Emane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Tervitused Kirjumirjult!
Kas mäletate veel Kirjumirjut – seda armsat Lihulast pärit kiisut, kellele silmaoperatsiooni tegemiseks teilt hiljuti rahalist toetust palusime. Tänaval elades kaotas ta kannatuste saatel oma vasakust silmast nägemise, kuna tal ei olnud mitte kedagi, kes oleks veidi tema valusale silmale rohtu pannud.
Nüüd on silma operatsioon edukalt tehtud ja Kirjumirju on väga väga tänulik kõigile toetajatele ja toredatele Vilde kliiniku tohtritele - enam ei tee silmake valu, enam ei ole põletikuohtu, kõik on möödas, nii mõnus on olla.
Valju nurru saatel tuleb tõdeda, et tal on tõelisest õnnest puudu nüüd veel vaid üks samm – päris oma kodu koos armastava pererahvaga. Palun jaga seda postitust, et aidata tal leida see tore pere, keda õnnelikuks teha.
Hoiukodus on Kirjumirju näidanud, et ta on üks tõeliselt armas kassipreili, kes on ühtaegu uudishimulik ja lustlik, samas otsib väga lähedust, poeb kaissu, müksab pai saamiseks peaga, oskab trikke, näiteks tagurpidi kiirkõnd, kui auhinnaks on maitsev toit. Ta on igati viisakas ja tubli kass, kelle imeilusa kasuka, suurte käppade ja vahva nina vaatamisest ei saa kunagi küllalt. Selle kõige juures ei märkagi, tema puuduvat silma, seda enam, et parem silm särab nii rohe-roheliselt, et enamat on raske soovida.
Umbes ühe aasta vanune Kirjumirju on kojuminekuks täielikult valmis, ta on ka steriliseeritud, vaktsineeritud, tal on kiip ja pass ja ussirohu sõi ka just hiljuti ära.
Iseloomult on ta aga pigem unistaja. Kui Kirju-Mirju oleks inimene, siis ilmselt selline pika-pika punupatsiga piiga, kes istuks pargis, pingil, loeks Barbara Cartlandi pisikest raamatut ja unistaks... unistaks suurest, hetkel ehk ka võimatuna näivast suurest õnnest. Ta suudab olla südamest kurb, pilk üdini õnnetu, kui aknal istudes märkab, et algas vihmasadu ja kõik need inimesed tänaval saavad märjaks. TEMA ju teab, kui paha on olla märg ja tema ju praegu juba teab, kui hea võib olla inimene. Ja kuidas suudab ta siiralt olla õnnelik, oma kassinäole naeratuse teha kui näeb, et teise kassi kasukale langevad suured, soojad päikesekiired. Ei lubanud küll see teine kass teda ennist diivanile ja ei küündi hetkel päike ta enda kasukani, kuid see siiras rõõm päikesepaituse üle ka teise kasukas on eriline... Kirju-Mirju on õrn ja imeline.
31.08.15
Kassitüdrukul on nüüd oma pere :)
Suur-suur aitäh perele!
.jpg)
