Kipper

Pean midagi üles tunnistama. Mida kauem olen olnud vabatahtlik, seda enam paeluvad mind metsikud kassid. Ringi vaadates olen mõistnud, et ma ei ole ainus - paljude vabatahtlike südames on koha leidnud mõni metslane, kelle tee kodukassiks tõotab tulla pikk ja käänuline. Kassitoas on olnud aegu, kus me kõik oleme sisse võetud mõnest eriti vihasest draakonist. Ja teate, kui armukadedad teised olid, kui kellelgi õnnestus siis seda kassi palja käega puudutada! Metsikud kassid pakuvad väljakutseid, nad sunnivad meid kannatlikkusele ja leidlikkusele. Ja nad premeerivad meid rõõmu ja rahuloluga, mida ei suuda pakkuda ükski tüütu jalanühkija.

See siin on Kipper, minu südame röövinud tiiger D-terminali lähedastest mahajäetud majadest. Ja teate mis - meie tunded on vastastikused! Iga kord, kui sisenen kassituppa, meie pilgud kohtuvad. Varem veetis ta terve minu “külastusaja” pesasügavuses hirmunult jõllitades. Pool aastat ja palju pasteeti on andnud talle julguse tulla otse minu ette ja jääda küsiva pilguga ootama maiust, mida iga kord talle toon. Armastus tõesti käib kõhu kaudu, ka loomadel. Ta kohtleb minu kätt hellalt, lakub selle puhtaks tohutu pühendumisega ja jääb siis minu kõrvale end pesema. Teile võib see näida naeruväärse saavutusena, aga ühe metslase jaoks on hiigel hüpe.

Ega ma ausalt öeldes ei raatsigi temast praegu loobuda! Seda enam, et ta on erakordselt ilus kass. Keegi peab ikka väga veenvalt mulle lubama, et võtab taltsutamise üle, et kaaluksin praegu Kipperi kojusaatmist. Aga äkki oled see just Sina? Siis võta meiega ühendust täites ankeet http://www.pesaleidja.ee/loomasoovija-kusimustik/ ja võtan Sinuga esimesel võimalusel ühendust.

Kipper on vaktsineeritud, kastreeritud ning saanud parasiitidevastase tõrje. Ta on harjunud elama koos paljude teiste kassidega, nii et teised loomad majapidamises ei oleks tema jaoks probleem. Inimene aga...vot see oleks juba midagi uut. Et kassi võtmine oleks muretum, tuleb Kipperiga kaasa Royal Canini poolt kaasa pandud kingipakike.

Kipperi taustast saad lugeda pikemalt siit:

Kipper on sadamakass, sündinud ja üleskasvanud Tallinnas D-terminali lähedal katkiste akendega mahajäetud majas. Üks loomasõpradest 90-aastane vanapaar oli koeraga jalutades sealset kassikolooniat juba mõnda aega jälginud. Kui paar aastat tagasi elutses seal kaks kassi, siis selleks talveks oli neid saanud juba üheksa. Vanapaar hakkas oma jalutuskäikudel kasse toitmas käima, tänu millele harjusid sealsed kassid tasapisi inimesega ning tundsid end hästi ka rahuliku koera läheduses. Nooremad kassid tegid eriti suuri edusamme, nühkisid end toitja vastu ja lasid vahel isegi paitada, kuid Kipper eelistas hoida distantsi. Vanaproua oli nii ettevõtlik, et korraldas külmade ilmade tulekul koha peale töömehed ja tasus akende kinnimüürimise eest - et loomadel sees soojem oleks. Alles jäeti väike ava, millest mahtusid sisse-välja liikuma vaid kassid. Olukord muutus aga aina problemaatilisemaks ja seda mitmel rindel. Kisa tõstsid majaelanikud, kellele ei meeldinud, et hulkuvad kassid vanapaarile maja juurde järgnesid. Asi läks nii kaugele, et majahaldur kehtestas kasside toitmise keelu. Pahandust tuli ka sadamaga, kellele mahajäetud hoone kuulus, sest akende kinnimüürimist polnud nendega kooskõlastatud. Sadama esindaja käis kohapeal ning kõik märgid näitasid, et asjad võtavad väga halva pöörde. Vanaproua leidis abi meie vabatahtlikelt, kes võtsid ette pika ja kurnava kassipüügiaktsiooni, mille käigus õnnestus kätte saada kuus looma. Paljud neist on tänaseks juba kodud leidnud.