Karusmari

Ta istub ja ta ootab..vaatab aknast välja, peseb oma pügatud kasukat, teeb uinakut. Lihtsalt on olemas. Ja siis lõpuks astub uksest sisse tema hoiukodu perenaine!!! Nüüd ta nurrub, puksib peaga ja ronib sülle. Nüüd ta alles elab! Jah just nii! Iga kord kui perenaine koju jõuab, voolab talle see õige elu sisse. Karusmari kolis esmaspäeval kassitoast hoiukodusse! Talle kohe üldse ei sobinud seda paika niii paljude teiste karvapallidega jagada. Mäletate seda juttu, et truu kui koer ja nurrub nagu kassipoeg? See on päriselt ka nii! Palusime hoiukodu perenaisel Esteril natuke muljetada nende esimest nädalat koos. Kas ta ikka päriselt ka nurrub kui kassipoeg?? Karusmarja hoiukodu Ester kirjutab: Kiisu kellel vanust kaks aastat, kuid iseloomult on ta justkui kiisupoeg. Ta on tõeline nurrumootor ja kaissupugeja, hetkel on Karusmarja lemmikkoht voodi ning seal veedab ta enamus oma ajast. Karusmari on tõeline sõber, ta hoolib oma peremehest rohkem kui millegist muust siin ilmas. Karusmarja jaoks on tema peremees kallim kui kõik tema hiired, suled ja käbid kokku. Ta on truum kui koer ning seda täitsa tõsiselt, sest koju tulles näen ma pea iga päev teda aknal ootamas ning koheselt kui tema pilk sinul pidama jääb, tõusevad ta kõrvad kõrgele kikki ja koduust avades on ta uksel vastas, sind üle valades õnne mjäudega ja puksimisega. Karusmari võiks inimese paisid ja tähelepanu nautida kasvõi kogu päeva, sest tema jaoks oled sa kullast kalleim. Inimene, kes saab end uhkelt ja õnnelikult selle kiisu peremeheks nimetada, on õnnega koos! Ning mainimist vajab ka see, et ta on väga-väga tubli kiisu! Potil käib ilusti, väga korralik kiisu on! Peseb ennast päris tihti ja sööb ta ka väga tublilt. Külalisi ta jumaldab ning on neid valmis iga kell võõrustama. Ta saab hästi lastega läbi ja ka koertega, vaid teiste kassidega võivad tekkida erimeelsused, sest siiski on tema see, kes tahab olla sinu üks ja ainus kiisu, et sa mõistaksid, et teist kassi tema ei vaja, sest talle piisab Sinust." Kui sina tunned puudust just temasugusest sõbrast, siis võid julgelt ühendust võtta, sest Karusmari on ootamas oma päriskodu, kus saaks ta olla oma peremehe päike igas päevas. Tänaseks on Karusmari ka juba kastreeritud! Oma soovist kirjuta või joonista kristine.oun@varjupaik.ee Saage tuttavaks! See imelise halli kasukaga vurruline on Karusmari, tema on Kiilist pärit kaheaastane kassipoiss. Jah just, poiss. See, et tal nimes Mari on ei tähenda, et see mõni plika nimi oleks! Et te aga ei arvaks, et ta on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel natukene nagu ikkagi plika nimi on..siis tema on just selline sõber, keda paljud endale kaaslaseks igatsevad. Ta on truu kui koer ja nurrub nagu kassipoeg. Ja ka tema igatseb OMA KOJU saada. Karusmari jõudis meile kassituppa alles hiljuti, täpselt nädal aega tagasi. Kuid nagu paljudel on ka temal seljataga palju pikem lugu ja teekond. Meile teada olev teekond algas tal just nimelt Kiili pisikestel tänavatel. Kuid enne seda? Selgelt on tema sees veel peidus kaks pikka aastat, millest meie midagi ei tea. Kurb – kuid siit saab minna ainult paremaks ja ta on alles oma uue teekonna alguses! Seda teab ta ise väga hästi, sest tema rahulolev nägu ütleb võibolla rohkemgi kui ütleks need sõnad, mida ta ise öelda ei saa. Karusmari on sihikindel. Mitte mingi allaandja! Selline musketäri tüüpi pigem, kes pidi hakkama saama nii riskide ja ohtudega, kuid seda täiesti üksinda, ilma kaaslasteta. Päevast-päeva, nädalast-nädalasse, käis ta nii pimedas, vihmas kui ka säravas päikeses üksinda sammudes mööda Kiili pisikesi tänavaid ja ootas, et keegi teda märkaks. JA MÄRKASKI! Ääretult suure hinge ja südamega naine Külli, kes Karusmarja meieni toimetas. Vot just sellist inimest tahaks ka Karusmari ükspäev PÄRIS OMA KODUUKSEL tervitada . Võiks öelda, et Külli on talle kui ristiema, sest kui tema poleks märganud, siis ilmselt aetaks teda siiani majaümbrustest harjadega minema? „Kõtt, kõuts! Kas saad siit minema!! Tuled veel siia, saad harjaga!“ Kuid Karusmari ei lase ennast nii kergelt inimeste suhtes umbusklikuks muuta. Ta teab, et osad lihtsalt on natuke napakad. Ja tunneb neile lihtsalt kaasa. Karusmari on õnnelik, et ta teele on sattunud inimesi, kes on andnud talle võimaluse oma sihikindlusega lõpuni jõuda. See paistab juba päris lähedal olevat. Peaaegu, et käpaga katsutav. Ainult natukene veel..Vähemalt tema sirutab oma käpad sinna kõige suurema unistuse poole, et see lõpuks käpa alla saada ja mitte kunagi enam lahti lasta! Leida endale see üks ja õige inimene..või tervelt mitu pereliiget, kellega kokku jääda ja kasvada. Ta ei hinda inimest tema välimuse, jõukuse ega söögitegemise oskuse järgi. Nagu tihtilugu inimesed seda omavahel teha armastavad. Tema arvates on see väga vale lähenemine. Talle pakub see rõõmu kui Sinu naer kõlab vahel sama tobedalt kui kajakal ja Sa ennast isegi sellega ehmatada suudad. Oktoober 2014. Karusmari on tagasi oma vanas kodus, peale nii-nii pikka eemalolekut!!! :)