| Nimi: | Käpamees e. Käpsu |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Käpamees (hellitavalt Käpsu) on umbes 5-aastane isane kassihärra Viljandimaalt, kelle elu esimesed aastad pole olnud kerged. Tal oli kunagi kodu, aga miks see „kodu“ hülgas selle suure koheva karvaga ja mõnusate paksude käppadega ning veidi naljaka targa näoga kassihärra? Inimesed, kes ümbruskonnas elasid, toitsid teda, kuid elu tänaval külmas ja niiskes, ilma turvalise kohata magamiseks, haigused ja parasiidid piinamas on väga kurnav. Nii ta kohalikku varjupaika viidi. Seal aga Käpsu murdus, stress ja hirm muutsid ta metsikuks ning mõne päeva kaugusel oli kõige hullem... Kuid just siis, läbi õnneliku juhuse kohtus ta Pesaleidja vabatahtlikuga, kes ta sealt kaasa võttis, ega hoolinud tema käpaga vehkimisest ja susinast ja väidetavalt metsikust iseloomust.
Pärast seda on kõik ainult paremaks läinud. Kohev karvapall Käpamees on juba paari kuuga tõestanud, et temas on peidus lahe, väikeste kiiksudega persoon. Väidetav metsikus kadus kahe nädalaga. Käpsu pasteedinumber on inimese jalgade ümber nühkimine (ilmselt nii tänas ta ka oma toitjaid tänaval). Nüüd on ta mõistnud ka inimene-pehmel-diivanil võlusid ja võtab värisevate käppadega ette nunnusessioone hoiuinimese juurde, viskab pikali, puksib peaga vastu nägu, endal paksud käpakesed mõnust püsti. Uskumatud arengud, on hoiupere sama rõõmus kui Käpsu ise! Käpamees nurrub valjult mõnusa põrina-lõrinaga ja tihti kommenteerib ka oma tegemisi, et majarahvas teaks, kus ta parajasti on. Viimasel ajal tabavad teda ka mängutuurid, kus Käpsu tormab justkui ilma selge põhjuseta mööda tuba, hüppab õhku, teeb järske pöördeid ja haake – ikka suurest rõõmust, et kõik nii on nagu on. Ja see kõik on juhtunud vaid veidi rohkem kui 2 kuuga, võib vaid ette kujutada, kui lahe poiss on Käpsu, kui oma päriskodus päriselt elada saab.
Käpamees vajab kindlasti oma päriskodus aega kohanemiseks, aga kui see on juhtunud, siis ta naudib paisid, inimesega koosolemist ning pakub ise vastu tänulikkust ja muhedat seltskonda. Teinekord annab oma armastusest märku näksates õrnalt ja hellalt hoiuperenaise kätt. Tema pikk ja kohev ning väga pehme karv vajab regulaarset harjamist. Toiduga Käpsu ei pirtsuta, vastupidi, tänavaelu ning nälg annab siiani tunda ja Käpsu sööks korraga ära kõik kvaliteetkrõbinad ja pasteedi, mis majapidamises leiduvad.
Käpamees on kastreeritud ja saanud parasiitide vastase tõrje ja ootab oma päriskodu Tallinnas hoiukodus.
27.11.16
Käpake on kodus :)
Suur-suur aitäh kassipoisi perele!
.jpg)
