Jimmi

Jimmi on peale juuksuris käiku tegelenud põhiliselt oma karvakatte kasvatamisega. See on toimunud väga edukalt. Jimmi armastab üle kõige süüa. Jimmi puhul ei ole olemas sellist mõistet nagu liiga palju sööki. Viisaka poisina võtab ta kõik pakutava hea ja parema vastu, isegi kui kohe ei rohkem ei jaksa, küll hiljem saab tagasi tulla ja edasi maiustada. Jimmi teiseks lemmiktegevuseks on magamine. Ta võib vabalt magada käpad taevapoole või siis teha pikki uinakuid kõhuli. Öösiti meeldib Jimmile magada voodis hoiukodu peremehe jalgade kõrval, sest mida lähemale saab inimesele ronida, seda parem, aga päris kõhu peale ka ei tahaks, sest magavad inimesed kipuvad siputama. Võib-olla on asjal midagi tegemist sellega, et Jimmi on keskmisest kõvasti suurem kass. Kui Jimmi parasjagu ei maga, siis meeldib talle väga inimestele sülle ronida ning paisid lunida. Kas Sa soovid, et iga tööpäeva lõpus tervitataks Sind kodus, nagu Sa oleksid just 6 kuud ümber Maakera reisimas käinud? Meil on Sulle selle jaoks parim väike sõber pakkuda, Jimmi! Meie vabatahtlik uuris hoiukodult, kelle juurde Jimmi mõned nädalad tagasi kolis, kuidas neil läinud on. Alljärgnevalt on võimalik lugeda killukesi kassitoa vabatahtliku ja hoiukodu vahelisest vestlusest, kus kõik ausalt südame pealt ära räägitakse. * Millal ja kuidas Jimmi magama läheb? - Iga kell, lõdvalt. * Jimmi käis paar nädalat tagasi juuksuris, kuidas see igapäevast elu on muutnud? (nagu tõelisele Norra metskassile kohane, ajab Jimmi karva, nagu keskmine Norra metskass) - Karva ajab peast ja sabast täitsa piisavalt. Ootan hirmuga seda aega, kus ta jälle puhmaks kasvab. Pean endale mingi märgatavalt võimsama tolmuimeja ostma. Ma kahtlen, kas mu praegune diivani puhtaks teeb. Diivan meeldib Jimmile väga. * Kuidas Jimmil narkoosist ärkamine läks? - Kass vaatas tühja pilguga kaugusesse lihtsalt ja niristas veidi ila. Nagu selline keskmine ööklubikülastaja.. * Räägi Jimmi iseloomust natukene, nüüd kui te juba tuttavamad olete? - Kogu aeg jutustab. Käin poes pool tundi, siis tervitab, nagu oleksin 2 aastat sõjas ära olnud. Koguaeg on suur kurrnurrumine. Mää teeb ka vahel. Lisaks on hull memmekas. Tulen koju, istun arvuti ette, Jimmi ronib sülle. Tõstan ta maha, et juua võtta. Tagasi tulles on ta mu toolile ennast sisse seadnud. Tõstan ta maha, istun ise, ronib sülle. Jimmi tervitab omanikku entusiastlikumalt kui paljud koerad. Vähemalt mind. * Jimmi on 9-aastane kass, millised on tema kui vanema härra mängud? - Roosa paelaga, aga mehelikult! Kui alguses oli Jimmi pikali ja ootas, et lint temani tuleks, siis nüüd on ta veidi proaktiivsem. Vahel ajab isegi linti taga. Õrritan teda pesakasti juurest diivani peale. Siis ta ründab! * Kuidas talle pesakast ning kratsipuu meeldivad? - Vahel istub pesakasti sees natuke. Ja ma kasutasin Su õpetatud viineritrikki. Ehk siis see on hoopis Viineripuu! Ja tänu sellele ta nüüd ka kraabib seda. Lisaks harrastab joosta täie hooga elutoa diivanilt üle minu voodi voodipeatsi otsa ja tagasi. Lemmikaeg selleks mänguks: siis kui mina magan. * Kas Sa tead, et oled üks eeskujulikemaid hoiukodusid? - Tegelikult lasen Jimmil elu ja surma peale ninasarvikutega võidelda, kuidagi peab ju kalliks kassitoiduks raha ka teenima. Jimmi ajalugu: Jimmi kolis kassituppa, sest 8 aastat teda hoidnud ja kaitsnud perenaine lahkus siit ilmast. Jimmi ei võtnud kassituppa kolimist sugugi kergelt, esialgu võis teda märgata aknalaual, kus ta jutustas kõigile oma kurvast elust. Hiljem võis leida teda tumba sees peidus või mõnes kastis. Kuid alati kui vabatahtlik kutsus „Jimmi! Jimmi!“, siis Jimmi vudis kastist välja vabatahtliku pai-käe alla. Jimmi oli kassituppa tulles hästi suur ja karvane, tõeliselt mõnus kassihärra. Kuid mõni aeg tagasi hakkasid vabatahtlikud märkama, et Jimmi jääb aina kõhnemaks ja kõhnemaks. Suurest kassihärrast oli märkamatult alles jäänud ainult luu ja nahk... Ruttu-ruttu reisis Jimmi kõigepealt arsti juurde ja siis hoiukoju. Oma kirgast vaimu ei olnud Jimmi siiski kaotanud ja võitles arsti juures nõeltega elu eest, ja ka transpordipuuris autoga sõites pidi Jimmi ka oma vastumeelsust valjul häälel kuulutama. Jimmi „Näu“ on naljakas, sest see on pigem „Mää“. Nagu väike lambake. Hoiukodus algas kohe Jimmi terveks ravimine. Esialgu ei olnud Jimmi nõus isegi sööma mitte. Tundus, et ta midagi hirmsasti tahaks, kuid erinevate maiuspalade pakkumisel nuusutas ainult korra ja siis pööras pea ära. Hoiukodu perenaine oli lõpuks juba päris paanikas, et kassike ei hakkagi sööma. Tuli appi võtta äärmuslikud meetmed – sundtoitmine. Jimmi mässiti hommikumantli sisse ja süstlaga sundtoitmine algas. Ei oskagi öelda, kumb lõpuks rohkem toidune oli, kas vabatahtlik või Jimmi. Meeldiv protsess polnud see kummalegi. Paar päeva peale sundtoitmise algust tuli hoiukodu perenaine töölt ja Jimmi jooksis nagu ikka ukse peale vastu - „Mää“. Hoiukodu inimene kummardas ja tegi Jimmile pai....mõtles, et proovib veel korra Jimmile pakkuda konservi, et äkki nüüd lõpuks sööb ta ise. Eelnevatel päevadel polnud Jimmi midagi ise puutunud, seega väga suurt lootust ei olnud. Aga.......põrandale kummardudes ja Jimmile söögipakist tükikest nuusutada andes hakkas Jimmi seda tükikest lakkuma.....ja siis sõi ära. Ja veel ühe tüki. Ja veel ühe tüki. Raske on sõnadesse panna hoiukodu inimese rõõmu, seda emotsiooni, mis tuleb, kui sundtoidetud haige kass hakkab lõpuks ise sööma. Esialgu sõi Jimmi ainult näpu otsast ja valitud toitu. Samuti ei tahtnud ta korraga üle paari ampsu võtta. Ju kiisu väike magu oli ka kokku tõmmanud vahepealse vähese söömise tõttu. Samal ajal sai Jimmi ka iga päev NaCl tilka naha alla ja 2 erinevat tabletti. Selgus, et Jimmil oli probleem maksaga. Kuid mida päev edasi, seda rõõmsamaks ja tervemaks Jimmi sai. Juba nädala möödudes sõi Jimmi kõike, mis talle ette pandi. Ja tema aina tungivamate „Mää“-de järgi vaadates tundus talle vist, et liiga vähe antakse Tableti kuuri lõppedes oli Jimmi terve nagu purikas. Täpselt selline kiisu, nagu ta ikka oli. Pai-maias härra. Üleval peab Jimmi ennast laitmatult – teab, kus on liivakast. Diivanit ei kraabi, kardinaid ei lõhu. Kuna Jimmi on oma parimais aastais, siis tema mängutuurid on enamasti mängitud, kuid vahel naudib temagi nöörijupi või vatipulga taga-ajamist. Jimmi on igale kassi-armastajale mõnus seltsiline, kes kunagi ei tüüta sind, kuid tuleb alati kutsumise peale. Võtab oma paid vastu ja pikutab edasi. Jimmi ei ole teiste kasside fänn, kuid ise ei ründa ta kunagi. Tolereerib väga härrasmehelikult ka teise kasse. Hoiukodu võib anda kaasa kindluse, et Jimmi on rahulik, armas ja nüüdseks terve kiisu. Aitame tal leida endale parimaks aastaiks mõnusa kodu. 29.10.13 Jimmi leidis endale täna päriskodu. Ta ei pidanud seda kaugelt otsimagi, sest tema senine hoiukodu leidis, et lahku nad kolida ei suuda ning nii Jimmi koju jäigi :) Suur aitäh!