Gerda

GERDA OTSIB MAAKODU! Gerda on päriskodu otsingutel ning tema ideaalne kodu asuks maakohas, kus ta saab vabalt soovi korral õues jalutamas ja hiiri püüdmas käia. Kui asjatoimetused tehtud, siis eelistaks ta uuesti tuppa tulla ja sooja ahju ääres peesitada. Gerda on ilusa koheva sabaga kassidaam, kel talviti on ka uhke lõvilakka meenutav krae kaela ümber, kuid kevadeks ajab ta selle maha ning järgi jääb tavaline poolpika karvaga kiisu. Kohev saba jääb ka suveks sama kohevaks kui talvel. Gerda ootab oma päriskodu juba peaaegu 2 aastat. Tema pojad on kõik juba uutes kodudes, ainult tema on veel hoiukodus. Ega seal ka elul midagi viga pole, saab õues käia ja hiiri püüda ja... Aga kiisu igatseb seda päris oma kodu ja seepärast istub tihti nukralt aknal, vaatab kurvalt välja ja ei taha teiste kassidega eriti suhelda. Gerdale meeldib õues, kus ta praegusel aastaajal kuulab linnulaulu ja aeg-ajalt püüab ka mõne hiire. Kui temaga õues tegeleda, siis ta tuleb kutsumise peale rõõmsalt juurde, naudib paisid ja lubab ennast süles tuppa viia. Toas koos teiste kassidega on ta pirtsakam. Sellest järeldame, et talle meeldib rohkem üksiku kassina elada ja sellises kodus, kus ta saaks ka jalutamas käia. Kiisu on steriliseeritud, kiibistatud ja ammu valmis oma päriskoju minema. Gerda on kass, kes on väga ilus ja ta teab seda. Tema uhkuseks on saba, mis on suur ja kohev ning ilus valge krae ümber kaela. Omavahel kutsume teda proua Gerdaks, sest tal on ka veidi diivalik iseloom - selline isepäine. Gerda leiti 16.juunil 2014. aastal üksinda keset Valga linna hulkumast. Tiinena. Kas oli ta siis välja visatud oma endiste omanike poolt, kes ei tahtnud soovimatute kassipoegadega tegeleda. Või polegi tal kunagi olnud kedagi, kes temast hooliks. Seda me kahjuks täpselt ei tea. Teame vaid seda, et kaks nädalat hiljem kolis ta Pesaleidja hoiukodusse koos nelja pisikese kassipojaga. Oma poegadele oli ta väga hea ema, aga tema suurimaks sooviks on olla üksik kass. Gerdale meeldib omaette olla - mõtiskleda, magada, aknast välja vaadata, aeg-ajalt õues jalutamas käia. Ta sobiks ideaalselt üksikule või vanemale inimesele kaaslaseks - ka sellisele, kellel päevad töid ja tegemisi täis. Ta ei nõua palju tähelepanu ja tegelemist ja saab enamasti endaga ise hakkama. Peaasi, et toidukauss täis on. Gerda on nõus majapidamisse ka ise panustama - nii ei möödunud sel suvel hommikut, kui ta poleks tulnud hoiukodu pererahvale kurrudes oma püütud hiiresaaki näitama. Gerda endast: Olen Gerda ja räägiksin teile natuke endast. Eelkõige olen ma armastav ema. Kasvatasin korralikeks inimesteks, ptüi, kassideks, oma neli lapsukest. Kolm õekest on juba oma elu peal, mulle on jäänud pesamunaks siia veel üks noormees. Kui tema ka jalad alla saab(loe: oma koju), sest jalad on tal liigagi kiired-siis ootan ka mina seda oma paigakest päikese all. See koduke võiks olla eelkõige armastavate inimestega, kes minu nurrumootori paitamisega käima lükkavad. Ja siis sooviksin ma ka iga päev natuke jalutamas käia, mul on paks ja kohev kasukas, uskuge mind, olen traksidega käimisega harjunud ja kõmbin ilusti järgi-kuigi mitte väga kiiresti, sest jalakesed on mul ju väikesed.... Ja krõbinate kõrvale võiks mul ka iga päev olla maiuseks natuke pehmet toitu - see meie perele hirmsasti maitseb. Ja et ma oleks täisväärtuslik pereliige, kellega arvestatakse ja keda armastatakse tingimusteta. Pole väga palju palutud, onju? Omalt poolt luban ka, et armastan ja hoian oma peret ja olen ustav kaaslane kogu eluks. Veel niipalju, et olen väga praktiline kass- Esiteks- mustvalge on alati moes, ei ole seda ohtu, et pärast korteri remonti ei sobi enam interjööri (jaa, mõne armsa kiisuga on nii juhtunud ja ta on jäänud koduta). Teiseks- nüüd pean küll hakkama kaugemalt juttu veeretama-minu hoiukodus on kolm valget kassi ja perenaine(tagasihoidlik eestlane, nagu ta on) kannab enamasti tumedaid riideid. Hakkasite taipama? Tumedatel riietel paistavad valged karvad hästi silma! Minul aga on pealmine pool must ja alumine valge- hoia süles seda pidi, mis värvi riided parajasti on ja sul ei ole probleemi, no vähemasti on see probleem poole väiksem ehk siis fifty-sixty, nagu öeldakse. Ma ei kujuta üldse ette, mida teevad oranzide kasside omanikud-kannavad oranze helkurveste kogu aeg? Ega ma nii väga sülle kipu ka, pigem olen selline leebe, aga paimaias kass. Varem olin selline tasakaalukas, mõistlik emme, aga kui nüüd lapsed suured, siis võib juba endale ka väikseid vallatusi lubada- noh, pojaga jalgpalli mängida ja vaipade peal liugu lasta ja rõõmsalt joosta ja hüpata ja .... Ma ju nõnna noor alles! Kui tahate mind vaatama tulla, siis kirjutage-joonistage ette ja minu hoiupere võtab ühendust. Tervitades Gerda Gerda saabus koos oma nelja paarinädalase pojaga hoiukoju Valga varjupaigast. Ta oli juba hoiukodusse jõudes rahulik, sõbralik ja tasakaalukas kiisu. Ei muretsenud ta, et keegi tema poegi vaatab ja katsub, ega pannud pahaks, kui teda ennast silitati. Mõnikord lasi nurrugi lahti. Süles ta olla ei taha, aga paitamist naudib. Kui on vaja rohtu suhu panna, siis vastu ei punni. Kindlasti on Gerda olnud kodukass, sest traksidega oskab väljas käia ja inimese ees mingit hirmu ei ole. Ta ei küünista ega hammusta, kui temaga tegeleda-ühesõnaga-rahu ise. Ka poegadega on ta rahulik ja kannatlik. Pärast kuuajalist hoiukodus viibimist õnnestus hoiukodu perenaisel teda näha hüppamas ja mängimas nagu kassipojadki, muidu on ta ikka käitunud nagu vastutustundlik täiskasvanu. Välimuselt võiks teda kirjeldada nii, et on tunne nagu oleks valgele kassile peale joonistatud natuke väiksem must kass. Karv on tal sile ja siidine, natuke pikem kui tavaliselt kassidel, aga puudub tihe aluskarv, seepärast ei sobi ta külmal ajal õue käima. 11.09.16 Peale pikka ootamist jõudis Gerda oma koju :) Suur tänu Gerda perele!