| Nimi: | Fabrizio |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Isane |
| Vanus: | Seenior |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Värvus: | hall |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Сiao, ragazzi! Fabrizio tervitab! Meeldiv tutvuda!
Rääkida endast? Eriti palju ei olegi rääkida. Ma sündisin 6 või 7 aastat tagasi ühe kortermaja trepi all. Ema oli mul hea ja ilus, oma isa pole ma kunagi näinud. Peab ütlema, et eluke ei olnud lust ja lillepidu, eriti talvel. Kõht oli alati tühi, pidin võitlema iga väikese toidutüki eest. See harjumus on ka praegu mul täitsa olemas, kuigi toitu on mul nüüd piisavalt palju. Olin tihtilugu haige, külmetasin. Teate, eriti vastikud olid novembrid, kord sajab vihma, kord lund, oledki läbimärg viimse karvakeseni. Julmad inimesed ajasid meid meie peidupaigast minema, kirbud kiusasid ja kõhtu tekkisid ussid. Toit oli vilets ja hambad hakkasid lagunema ning valutama...
Ja siis tuli keegi inimene ja viis mind ära. Ta tõi mind enda koju, kus elasid juba mõned teised kassid. Seal oli natuke parem elu, vähemalt süüa anti, aga hambad ikkagi valutasid, kirbud kiusasid ja ussid piinasid. Inimene aga kadus äkki kuhugi ja me jäime üksi. Ootasime ja ootasime... ohh, ei olnud see üldse lõbus aeg. Siis tuli keegi naisterahvas, ta nägi meid ja pidi minestama - jah, ega see lõhnake meie kodus roosilõhnale ei sarnanenud küll. Kutsus varjupaiga järele. Minu seis ei olnud üldsegi mitte hea. Kõik valutas, olin kõhn ja näljane.
Mul aga väga vedas, mind võeti hoiukodusse. Tehti mu hambad korda - jess, need ei valutagi enam! Ja toitu on palju! Söö nii palju, kui sisse mahub. Olen nüüd paks ja läikiv. Hiljuti nägin hoiukodu perenaise ajakirjas kellegi tõukassi pilti. Heh, ega ma sugugi koledam ei ole! Nagu räägitakse, leia viis erinevust. Aga näe, nii erinevad elud meil... Eks olgu nii.
Lähen nüüd perenaisega mängima, olen talle väga tänulik kõige eest. Löön nurru tema süles. Temal hea meel ja minul ka. Aa, jah, peaks veel teiste kasside kausse kontrollima, äkki neile on midagi paremat pandud. Kuigi ma söön kõike, mis toidu moodi välja näeb. Harjumus...ei ole midagi teha. Muide...mind võib ka koju võtta. Oleksin väga tänulik.
Fabrizio
Kui soovid selle laheda kassihärraga kohtuda, palun täida väike ankeet ja hoiukodu võtab ühendust.
.jpg)
