Buratino

"UU, KUS TE OLETEE?! Ma ootan teid ju siin, Pesaleidja kassitoas." Buratino on ütlemata mõnus ja rahulik seltsiline, kes sobib alati igasse sügisõhtusse ja eriti sellisesse nagu täna. Temaga ei ole ükski päev liiga pime ega liiga sombune. Võõraste paitamist ta ei armasta, aga tal on suur ja soe süda, mida ainult oma perele näidata. Ta mahub vabalt ka mitme teise kassiga samasse pessa. Ta hindab kõrgelt head seltskonda. Võibolla on Sul juba kodus kass ja ta igavleb üksi kodus, kui Sa pika päeva ära oled? Buratino võiks olla talle heaks sõbraks. Buratino ootab juba 2,5 aastat kassitoas, et leiduks keegi, kes ta üles leiaks ja ometi kord koju viiks, päris esimesse koju, esiesse oma pessa, mida tal kunagi olnud ei ole. Võibolla on see keegi just Sinu tuttavate tuttavate seas, palun jaga tema postitust siis on tal rohkem võimalusi see pere üles leida. Kogu selle 2 aasta jooksul on Buratino vastu huvi tundnud vaid üks inimene. On kirjeldamatu, kuidas põksus minu süda, kui läksin kassituppa sellele inimesele Buratinot tutvustama. Kahjuks aga ehmus kodupakkuja, kui nägi, et Buratino ei luba end paitada ning valis teise kassi. Jah, Buratino ei sõbrusta iga inimesega, kes uksest sisse astub, (kas peaks?) tema usalduse võitmiseks on vaja temaga suhelda palju ja tihedalt, anda talle mõtlemisaega ja võimalust tulla ise suhtlema. Kõige paremini õnnestuks see kodus, kus Buratino end turvaliselt tunneks ning saaks inimesega sõbraks. Buratino on kastreeritud, saanud parasiiditõrje ning ta võib uhkustada kiibi ja passiga. Veel Buratinost: BURATINO – kass, mitte puunukk! Kui vabatahtlik kassituppa Buratinot pildistama läks, siis see armas kassipoiss parasjagu magas. Magas ja vaatas nii põnevaid unenägusid, et vurrud ja käpad muudkui liikusid. Kindlasti püüdis ta unenägudemaal palju-palju värvilisi hiiri. Vabatahtlik ei raatsinud teda äratada ja valmistus parasjagu selle armsa magamise filmimiseks, kui järsku tabas endalt Buratino kahtlustava pilgu, ta oli nii vaikselt ärganud ja jäänud oma tavapärasesse kivistunud poosi. Ükskõik milliste juttudega vabatahtlik ka ei proovinud, jäi Buratino edasi liikumatuks, käpad kõhu all ja ainult silmad liikusid. Lõpuks ütles vabatahtlik talle otse: “Kuule, mul on sellises poosis pilte sinust juba nii palju, teeme nüüd sellise, et sa ilusti koju saaksid!” Niipea, kui Buratino seda kuulis, ajas ta end kohe ilusti üles ja tegi selja nii sirgeks kui vähegi oskas. Pärast seda tegi veel igasuguseid nägusid ja poseeris vahvasti kaamerasse. Buratino lihtsalt ongi selline, toimetab vaikselt, oskab olla liikumatu, märkamatu ja samas, kui ilusti otse rääkida, teeb ka kõike, mis on hea ja vajalik. Ta on sooja armastava südamega, mida ainult oma tõelisele perele näidata. Buratino on pärit Valgast ja on umbes kahe-aastane. Ta leiti Buratino lasteaia juurest, aga oma muinasjutulise nime sai ta hoopis selle järgi, et ta oskab inimese juures olla pikka aega liikumatult nagu puunukk, nii et isegi kausist võetud krõbin võib keelele seisma jääda. Kogu maailm jääb seisma, tühi kõht võib oodata, sest inimene tuli ja nii põnev on, mis nüüd juhtuma hakkab. Ta ei ole kuri, ta ei jookse peitu, lihtsalt seisab ja vaatab, endal teinekord krõbingi keele peal. Ta on imearmas! Kui tunned, et see vahva kass vääriks tähelepanu ja oma kodu, rõõmusta Buratinot ja jaga tema postitust, et oma pere üles leiaks. 03.02.17 Buratino jäi väga haigeks ja lahkus üle vikerkaaresilla :(((