Alfred

Tere! Mina olen Alfred. Siin pildil olen ma oma lemmikdiivanil. Mu hoiukodu pererahvas tegi mulle lausa minu isikliku Facebooki lehe: https://www.facebook.com/kassalfred, kuhu nad kirjutavad, mida vahvat ma korda olen saatnud. Visake laik alla, saate ka minu eluoluga kursis olla! Aga hoiukodu on ikka palju mõnusam kui kassituba: toidukauss on head-paremat täis, mul on oma isiklik pesa, kratsipuu ja liivakast, mida ma hea meelega korralikult kasutan. Isegi diivanil võin magada. Või kui inimesed ei näe, siis isegi voodis! Inimesed on siin muidu vahvad, mulle nad meeldivad. Pakuvad mulle pasteeti ja püüavad ikka mängida ja minuga tegeleda. Nad isegi pingutavad, et mulle ülesandeid välja mõelda: näiteks panid nad minu eest tubade uksi kinni ja siis ma pidin välja nuputama, kuidas need küll lahti käivad. Aga välja mõtlesin! Käppadega tuleb ju lingi peale hüpata. Oi, inimesed olid mu üle uhked, et ma nii keerulise triki ära õppisin. Aga isegi kui ma mõnikord öises jooksuhoos midagi ümber olen ajanud, siis nad ei pahanda mu peale ja ütlevad, et ma olen ikka nii armas. Ega mul tegelikult palju ei juhtu ka neid äpardusi, ma saan ju ka vanemaks ja targemaks. Julgemaks saan ka. Mu 2015 Uue Aasta Lubadus oli, et hakkan julgeks kassiks ja mulle saab sel aastal ka pai teha ja ma tahan selle peale isegi nurru lüüa! Ma tõesti tahan, ma pingutan selle nimel kõvasti. Praegu see pai tundub veel natuke hirmus, aga iga päevaga liigun ma oma eesmärgile (ehk siis peremehele ja perenaisele) natuke lähemale. Mu pererahvas ütles ka, et kui ma julgeks kassiks saan, siis ma saan päris oma koju. Seda ma tahan küll. Kuigi siin on ka tore, aga see on siiski ju ajutine värk, see hoiukodu. Varasemalt: Modelli välimusega Alfred ootab päästjat! Mitme tänava ja maja vahel kassitoas elab Alfred. Kui tal oleks peegel, mille käest küsida, kes on kõikse kaunim siin kassitoas, siis peegel vastaks tüdinult: „Mis loll küsimus see selline on? See oled otse loomulikult sina, Alfred!“ Tegelikult pole selle tähelepaneku tegemiseks üldse peegli abi tarvis, see on igale kassitoa põrandal vedelevale mänguhiirelegi selge, et Alfred imekaunis on – selline suurte silmadega läikiv süsimust noor kass. Paraku ennemuistsel a'al, kui Alfred veel kassitoas ei elanud, puutus ta ilmselt kokku eelkõige selliste inimestega, kes oma olemuselt pigem kurje kuningannasid meenutavad. See on aga saanud talle needuseks kodu leidmisel. Pole kahtlustki, et modellilikult nõtke Alfred leiaks endale silmapilkselt kodu, kui ta ei pressiks ennast kartlikult vastu seina üheks väikeseks ehmunud karvaseks rosinaks. Kes aga sinna seinaprakku ikka vaadata oskab! Kahjuks pole kassidele välja mõeldud võlukrõbinaid, mis nende hirmud minema pühiks. Seega ootab ja loodab Alfred, ja koos temaga kogu kassitoa vabatahtlikest pöialpoiste armee, et tuleks Tema. Alfredi Päris Oma Inimene, kasvõi sinisel tõukerattal (kuigi võib ka bussiga või jalgsi), ja võtaks Alfredi päriseks endale. Alfred ei ründa kunagi ning teda on nähtud salakesi öö varjus mängimas, silmad nagu kaks helendavat pingpongipalli õhus hüplemas. Taipamaks, et selles kassis on peidus üks mänguhimuline inimesesõber, ei pea olema Sherlock Holmes. Ta lihtsalt vajab veidi Sinu abi, et see lustlik pool unest äratada! Alfredile pole palju vaja. Ühest soojast ja rahulikust nurgast, veekausist ja pakist krõbinatest piisab täiesti. Ning inimesest, kes temaga iga päev natukene juttu ajaks. Dets.2014. Alfred elab nüüd toredas hoiukodus. 30.09.2015 Alfred läks täna koju :) Täname väga Alfredile kodu andnud pererahvast!