Alfa ja Appa

Alfa ja Appa on aastal 2019. Pesaleidjast kassipoegadena adopteeritud kassid, kes otsivad omaniku inimesest pereliikme terviseprobleemide tõttu uut kodu. Senikaua asuvad kassipoisid ajutiselt tuttava juures hoiul.

Omaniku kirjutatud tekst: 

Alfa ja Appa on kogu oma elu elanud korteris, kuid mulle on alati tundunud, et neil jääb ruumi väheks ja nad unistavad loodusest ning suuremast alast, kus joosta ja avastada. Nad armastavad jälgida linde ja oravaid, ning vaatamata oma pehmele iseloomule on nende instinktid endiselt tugevad - isegi hiire on nad korra kinni püüdnud.

Appa ja Alfa on tõeliselt toredad poisid. Appa, kellel on nina peal täpp, on suur memmekas ja vajab 24/7 tähelepanu, hellust ja armastust. Ta poogib end sinu külge kinni ja ei pruugi sinu kõrvalt ära minna tundideks. Kui ta väsib, läheb ta puhkama omaette. Alfa on samuti suur kaisuloom, kuid temal võtab rohkem aega, et sinuga harjuda. Kui see barjäär on ületatud, siis oled täielikult tema inimene. Mõlemad kassid armastavad kõhu alt sügamist ja silitamist. Kui neil aitab, näksavad nad õrnalt, et sulle märku anda. Nad ei ole kunagi kedagi lihtsalt niisama küünistanud ega kriimustanud. Ainus kord, mil sain "sõjahaavad", oli nende pesemisel, ja see jäi ka esimeseks ja viimaseks korraks.

Kassid armastavad väga rääkida ja mängida, eriti omavahel. Nad armastavad ronida, turnida ja magada kõrgustes. Nad on väga uudishimulikud ja jälgivad hoolega, mida sa teed. Kui poekotiga koju tulla, lasen neil kõik asjad üle nuusutada, et nende poolne kontroll oleks tehtud. Magada armastavad nad palju, isegi veidi suuremas lärmis. Tolmuimejat nad vihkavad ja ka äkilisi liigutusi.

Olen neile alati pakkunud kvaliteetset toitu, seega ei oska öelda, kuidas nad reageeriksid mitte nii kvaliteetsele toidule. Nad saavad paar korda nädalas ka pehmet toitu, kuid mitte liiga palju, et nad ei muutuks paksuks ja loiuks. Üldiselt on nad terved kassid. Appal on olnud probleem suuhügieeniga, millega oleme maadelnud juba 1,5-2 aastat. Tal on pidev igemepõletik, mis kord paraneb ja siis taas tagasi tuleb. Selle tõttu on tal ka üks kihv ära tulnud ja tundub, et ka teine võib ühel hetkel ära tulla. Oleme minemas uuesti arsti juurde, et probleemile lahendus leida.

Kui nad alguses võtsime, magasid nad alati kaisus, aga kui nad tiinekaikka jõudsid, hakkasid nad öösiti mürgeldama ja õpetasin nad voodist väljas magama. Öö käigus poeb siiski üks või teine neist lõpuks ikka kaissu. Teiste loomadega nad väga koos ei ole olnud, nad on näinud vaid ühte väikest taksikoera, kuid koer kartis rohkem ja kassid olid pigem uudishimulikud.

Nad on ideaalsed perekassid, sest armastavad igaüht, eriti meeldib neile meeste lõhnaõli lõhn. Külalisi võtavad nad hästi vastu, kuid kohe torkima minna ei tasu, sest võivad ära joosta. Kui nad harjuvad, tulevad nad ise ligi. Alfale ei meeldi pea pealt pai tegemine, kuid vahel naudib ta seda. Appa aga naudib tugevat pai pea ja näo pealt, lükates oma nina sulle peopessa ja hõõrudes mööda kätt.

Nende tujusid olen alati jälginud saba järgi - kui saba on püsti ja ots veidi longus, on neil hea olla. Kui saba on väga turris, on nad ehmunud või tülis. Kõige rohkem näeb aga nende värisevat saba, millega kaasneb mööda jalga või nägu hõõrumine - see on nende viis armastust näidata. Appa võib sulle näkku hüpata ja suruda, sest õpetasin talle kunagi, kuidas musi teha, ja see on tema ülim armastuse avaldus.

Olen nendega ka mõned korrad õues rihmaga jalutamas käinud. Nad ei ole välismaailmaga võõrad, kuid valjust automürast häiritud. Vaikses pargis hakkasid nad ringi uudistama ja lõpuks ei tahtnud enam ära tulla. Eriti meeldis neile puu otsas turnida, sest sealt oli turvaline kõike ja kõiki jälgida. Toas mulle ei meeldi, kui nad köögi tasapinnal käivad, seega kui olen kodus, siis seal nad olla ei tohi. Ka voodisse ma ei taha, et nad läheks. Üldiselt on neil lubatud olla mujal, kuid mõistuse piires. Kui pahandust tegema hakkavad, ajan nad ära või tõstan maha.

Nad on vahel jonnakad ja ei pruugi esimese "Ei!" peale reageerida, kuid sammu lähemale tehes saavad nad aru. Kõik teevad nalja, et nad on kass-koerad. Vahepeal lööb neil välja ka kassidele omane diiva, kuid üldiselt on nad seltsivad, sõbralikud ja armsad.

Minu elukaaslasel on väga tugev kassiallergia ja arst ei luba tal kassiga elada. Lisaks on kassidega suur probleem, eriti Appaga. Ma ei tea, kas tegu on psühholoogilise probleemiga, aga nad pissivad igale poole. Olen pidanud ära viskama voodi, diivani, tekid, madratsi ja paar patja.

Nüüd elavad nad sõbrannaga ja alguses oli kõik super, nad olid väga tublid poisid. Kahjuks teeb Appa jälle pahandust. Vahepeal on ka perioode, kus nad ei pissi üldse, aga kui pissivad, siis see tekitab suurt peavalu. 

Mul on tunne, et nad tahavad olla vabaduses, sest ihkavad kogu aeg korteriukse vahelt välja koridori. Kui nad saaksid elada kuskil talus, oleks neil võimalus pissida õues ja toas olla eeskujulikud toakassid. Tean, et tuttavate kassil lahenes mure just nii.

Kui sooviksid pakkuda Alfale ja Appale oma igavest kodu, siis palun täida loomasoovija küsimustik ning me võtame Sinuga peagi ühendust!