| Nimi: | Agathe |
| Loomaliik: | Kass |
| Sugu: | Emane |
| Vanus: | Täiskasvanud |
| Staatus: | Kodu leidnud loomad |
| Maakond: | Harju maakond |
| Tehtud protseduurid: |
|
Pildid
Rohkem infot
Oktoober 2018. Agathe on kodu leidnud :)
Agathe on uhke kasukaga armas kiisupreili. Samuti on ta väga omapärase näoga, mistõttu on seda kifti karvapalli lihtne teistest eristada. Ta on veel natuke tagasihoidlik, aga kui teda lähemalt tundma õppida, on võimalik tema süda võita. Saladuskatte all võin öelda, et talle meeldib, kui teda tasakesi kaela tagant või kõrva tagant sügatakse. Ei, mitte veel külje pealt ega mitte ka lõua alt – just kaela või kõrva tagant. Samuti on ta meeleldi nõus sinu pihust maiustusi nosima. Kindlasti on veel mitmeid nippe, kuidas tema usaldus ära teenida – tuleb vaid kannatlik olla ja osata need üles leida. Selleks vajab Agathe kodusoojust ja päris oma pesa, turvalist keskkonda, kus inimest usaldama hakata. Kui sa otsid omale õrnahingelist rahulikku kaaslast, siis tule kindlasti Agathega tutvuma. Varasemalt: Mäletate veel seda rebasenäoga kiisut, kes juba aprilli alguses Pesaleidja kassituppa kolis? Anname teada, et see armas karvapall otsib ikka veel omale enda päris kodu! Agathe ei mõista veel päris hästi, kuidas saab mõni kass inimesele vabatahtlikult sülle ronida. See tundub ju nii hirmus! Aga samas kõrva tagant sügamine on isegi päris mõnus. Agathele oleks hädasti vaja oma usaldusisikut, kes kohtleks teda hellalt ning tõestaks talle, et elu koos inimesega võib täitsa nauditav olla.
Agathe on imeilus õrnahingeline kiisutüdruk. Agathe elas veel mõnda aega tagasi sadama kassikoloonias D-terminali lähedal. Aprilli alguses kolis kassike Pesaleidja kassituppa. Esimestel päevadel, kui Agathe isiklik vabatahtlik temaga tutvust tegema läks, kössitas Agathe õnnetult ühes nurgas ning vaatas vabatahtlikku hirmunud ja umbuskliku pilguga. Katse kiisule pai teha õnnestus vaikse sisina saatel, kuid vaatamata sellele oli aru saada, et sisimas Agathe tegelikult seda nautis. Igal järgneval kohtumisel on näha, et Agathe hakkab oma vabatahtlikku järjest rohkem usaldama ning enam hambaid ei näita, isegi nurrub vaikselt. Agathe ei ole kass, kes esimesena kassitoas uksele vastu jookseb. Ta on natuke tagasihoidlik ning teda peab ise märkama. Selleks, et oma hirmudest üle saada, vajab Agathe kodusoojust, palju paikäsi ja päris oma pesa. Sellest kõigest jääb aga kassitoas palju puudu.
.jpg)
